Maria Rannaväli avameelselt: TikTok rikkus mu vaimse tervise ja muutis ärevaks

Euroopa Komisjon on sõltuvust tekitavat disaini ette heitnud nii TikTokile kui ka Instagrami ja Facebooki omanikule Metale. Sotsiaalmeedia on sõltuvusse tõmmanud veerandi noortest, mida on rohkem kui ükskõik millise muu sõltuvusaine puhul. 

Marii Karell läks saate "Laser" raames suunamudija Maria Rannavälja juurde, et uurida, kuidas lahendada teismeliste nutisõltuvuse probleem.  

Mis su screen time on?

Neli tundi päevas on nädala keskmine. 

Siit on näha, et sa oled olnud sotsiaalmeedias viisteist tundi nädalas. Millest Instagramis viis tundi, siis Messenger, siis TikTok. 

Just! Minu saatanad! 

Kas sa tead, et see on vähem kui keskmisel kooliõpilasel? Ma käisin koolides ja õpilased istuvad ikka 5 tundi päevas TikTokis!

Ma ei imesta. Ma ikkagi üritan sellest teadlikult eemale hoida oma vabal ajal.

Millal sa tajusid, et nutisõltuvus võib olla probleem? 

Võib-olla esimest korda siis, kui TikTok tuli (aastal 2017 – toim). See oli hetk, mil sotsiaalmeedia muutus oluliselt sõltuvust tekitavamaks kui ta varem oli. 

Mis sümptomeid sa tajusid endas? 

Mul tekkis suurenenud ärevus. Ma tundsin, et ma ei kasuta aega efektiivselt ja natuke kujundlikult öeldes nagu pilves elamine. Ma tundsin – see võib-olla kõlab natukene  esoteeriliselt – aga et ma ei elanud enam hetkes.

Ma mõtlesin rohkem selle peale, mida teised inimesed minust arvavad. Või kas ma elan oma elu õigesti. Just see võrdlusmoment teistega on minu jaoks see, mis võib-olla sotsiaalmeediast kõige kergemini külge hakkab. 

Jonathan Haidt toob erilise ohukohana välja noored teismelised tüdrukud. Just nende seas on kõige enam levinud kurbus, stress ja depressioon, mida Haidt seostab sotsiaalmeediast tuleva survega olla kõige ilusam, parem ja ägedam. Kui vana sina siis olid kui endal neid sümptomeid tajusid? 

16-17aastane. Mõnus teismeiga. Just  see aeg, kus elu läheb raskemaks. Fakt on see, et sa jõuad järjest lähemale täiskasvanueale. Mingid vaimse tervise probleemid selles vanuses alles süvenesid. Tekkis keskendumisvõime kadu ja selline zombistumine pärast paari tundi TikTokis. 

Ütle täiesti ausalt, mitu korda vanemad ütlesid, et Maria, minu arvates sa ei peaks istuma seal telefonis, tee oma koolitükke, et kas sul on kõik asjad ära õpitud, et sa neid videoid siin teed? 

Minu vanemad ei öelnud vist mitte kordagi seda mulle. 

Arvestades seda oma kogemust, mida sa arvad sellest mõttest, et sotsiaalmeedia võiks olla lubatud alates gümnaasiumi astmest? 

Minu jaoks on see hästi konfliktne teema, sest ühelt poolt näen ja tunnen ära iseendas nutisõltuvust, aga ka teistes. Ei ole vahet, mis vanus, olgu noored, aga olgu need ka minu vanemate vanused inimesed. Kõigil on sõltuvus ja see on väljakutse, millega tuleb hakkama saada. 

Teistpidi, ma ei oleks täna siin sellise inimesena, sellise karjääriga kui meil ei oleks olnud põhikoolid telefon lubatud. Ma alustasin YouTube'iga, kui ma olin 13 ehk 7. klassi algus. 

Kui minu vanemad ja ka kool ei oleks minusse juba nii noorelt suhtunud kui mõnes mõttes suurde inimesse, kes saab ise oma valikud langetada, siis see oleks kindlasti pärssinud minu praegust karjääri. 

Siin ei ole ühte lihtsat vastust. Me ei saa öelda, et võtame telefoni ära või võtku ennast kokku ja ärgu istugu sotsmeedias. Need vastused ei toimi. 

Mis sa siis soovitad teha olukorras, kus kõik uuringud näitavad katastroofset olukorda teismeliste vaimse tervisega seoses? Enesevigastamine Briti laste hulgas vanuses 13-16 on tõusnud tüdrukutel 78% ja poistel 134%. Austraalias tehtud uuringu kohaselt on vähemalt ühe öö vaimse tervise kliinikus veetnud noorte arv tõusnud tüdrukute hulgas 81% ja poiste hulgas 51%. 

Arvata, et sõltuvuskäitumine jätku õhtul kodus kui koolis nutitelefon keelatakse, on naiivne. Kõige paremini toimib iseendale kehtestatud piir. Peaks õpetama teismelisi ja noori nutitelefonist tulevaid halbu mõjusid ära tundma. Kui ma ise tundsin ärevust ja sõltuvust, siis selle pärast ma kehtestasin endale reeglid ja toimetuleku mehhanismi, et olukorda kontrolli all hoida. 

Nutisõltuvus on samasugune sõltuvus nagu suitsetamine või narkootikumid. Aga mul läks päris kaua aega, et oma ajus see teave vastu võtta või sellest samamoodi aru saada. 

Nii et mul on sellised suht toored ideed, et võiks proovida mingi eksperimendi raames siis õpilastel päevikulaadset asja pidada, kuhu nad märgivad üles, kaua olid sotsmeedias ja mis tunded neil tekkisid. Proovida sealt koos lahendusi leida. 

Mida sa soovitad siis vanematele, õpilastele või õpetajatele, et kuidas seda vestlust üldse alustada?

Avatult ja ausalt. Kui ka vanemad on nõus avatult rääkima, mida nad ise telefonis teevad, siis ka teismelised on valmis avatult vastama. Ma loodan. 

Grete Arro: Nutiseade pakub kergelt uudsust pakkumata midagi asemele

Kas koolides peaks olema nutiseadmed keelatud? Või võib keelamine võib kaasa tuua hoopis keelatud viljaga kaasneva huvi ja põnevuse?

Keelamine tekitab tegevuse varjamist. Täiskasvanud ei jää nutisõltuvusse niimoodi. Nad on nutiseadme saanud juba oma täiskasvanu ajuga. Nad ei jää iial nii sügavasse, kiiresse ja pikaajalisse sõltuvusse kui see noor, kes saab nutiseadme siis, kui aju ei ole veel täiskasvanud. Noorte sõltuvus on palju raskem, kiirem, sügavam ja sellest on ka raskem välja tulla. 

Nutiseadmes saabub uudsuse mõnu väga väikese pingutusega. Mille tagajärjeks on see, et ükski muu pingutus ei ole enam nii magus. Aga need muud pingutused teevad meist inimese - kõikide põnevate asjade väljamõtleja ja leiutaja ning uurija. 

Täiskasvanute ajud on harjunud saama naudinguid asjadest, mis on meile üksiti ka kasulikud. Kui me näiteks loeme või uurime midagi kuude kaupa, siis see arendab meie keskendumisvõimet. Me saame sellest psühholoogilist mõnu ja läbi selle uudsuse kogemise. Nutiseade annab uudsust liiga kergesti arendamata mitte midagi.

"Laser" on TV3 eetris igal teisipäeval kell 20.30 ja vaadatav ka TV3 Play keskkonnas.