“Eluga Hispaaniasse” perekond Eestis privaatsust nautida ei saa: täiesti enneolematu kogemus!

25. oktoobril saab "Eluga Hispaaniasse" saatest kuulsust kogunud Veronika Vallimäel ja Harri Tiidusel täis kaks aastat Malagasse ehk Hispaaniasse kolimisest. Viimati astuti meedias üles mais, kuid see ei tähenda, et inimesed nad tänaseks unustanud on. Kaugel sellest. Eestis jaanipäeva veetes said Veronika ja Harri koos lastega palju positiivset tähelepanu. Kuna kinnisvara soetamine Hispaaniasse on eestlaste seas kuum teema, saavad nad sarnaste unistustega inimestelt endiselt palju kirju ja kohtumissoove.

"Me oleme nagu väike infoliin,” tõdeb Veronika. Kuigi varasemalt võeti Harri ja Veronikaga veelgi rohkem ühendust, kontakteerutakse nendega siiski regulaarselt. Harri sõnul on tegu just praktiliste küsimustega alates kinnisvara soetamisest kuni laste haridust puudutavate küsimusteni välja. Lisaks kirjutajatele tullakse ka Hispaaniasse perekonnale külla, et näost näkku kohtuda. Intervjuule eelneval nädalal kohtus Harri isiklikult kahe eestlasega.

"Oleme sellega [kirjade saamine] juba ära harjunud. Enne oli see sündmus, enam mitte. Mul käisid just kuus eestlast ühe päeva jooksul poes," sõnab Veronika. Mõlemad tõdevad, et üritavad inimestele võimalikult realistlikult edasi anda seda, milleks tuleb valmistuda ning täiesti muretult "apelsinide suhu kukkumist" oodata ei maksa.

Harri ja Veronika sõnul tundub see veider, kuid täna on neil teisi Hispaaniasse kolivaid eestlasi kõrvalt vaadata palju hirmsam kui enda pere tegemistele tagasi mõelda. "Ise oleme asja sees, kõik on tehtud ja kogetud. Aga teisi on hirmus kõrvalt vaadata, kes sellist sammu alles astuma hakkavad," toob Veronika näite.

Suvele tagasi vaadates toovad Harri ja Veronika välja jaanipäeva veetmise Eestis, sest tegu oli kogu pere poolt pingsalt oodatud sündmusega. Nagu ka arvata võis, märkas pere Eestis ringi liikudes, et võrreldes Hispaaniaga on keskmine inimene palju vaiksem ning omaettehoidvam. "Balti Jaama Turul oli nii harjumatu, et kõik vaatavad kõndides mornilt oma saapaninasid," tõdeb Harri. Veronika sõnul jätsid paljud inimesed oma olekuga väga morni mulje, nagu nendega oleks lausa riieldud ning mille tõttu nad tunnevad vajadust vait olla.

Siiski ei tähenda eelnev seda, et pere sai Eestis täielikku privaatust nautida ning et mitte ükski inimene oma saapaninade asemel hoopis neid rõõmsalt ei vaadanud. "Juba Riia kaudu Pärnust Tallinnasse sõites võttis bussijuht meid n-ö rajalt maha," tõdeb Harri.

Veronika sõnul ütles R-Kioski müüa talle "Tere, Veronts!" ning samuti soovis üks politseinik temaga koos pilti teha. "Täiesti enneolematu kogemus. Privaatselt enam Eestis ei saa olla!"

Rutiin, aga heas mõttes

"Eluga Hispaaniasse" teise hooaja viimane osa lõppes kevadel Veronika 40. juubeli tähistamisega, mis näitas, et sõpru ja häid tuttavaid on Hispaanias elatud aja jooksul tekkinud palju. Sügise alguses tõdevad pereema ja pereisa, et tekkinud on teatud mõttes rutiin, mis laseb rahulikumalt hingata. "Veronika isegi siesta´sid teinud paar korda, maganud keset päist päeva. Me oleme natukene hispaniseerunud, saame aru, et ei pea tormama koguaeg," ütles Harri, lisades, et suurematele ja pingelisematele tegevustele saavad nad endale mugavamat ajaveetmist lubada. Muu hulgas on uued taimekastid terrassil juba kasvatushooajaks valmis, sest Hispaanias saab talvel maitsetaimi kasvatada, näiteks tomatit ja koriandrit.

Heas mõttes rutiin on tekkinud ka seetõttu, et nende lapsed – keskkooli eelviimases klassis käiv 17-aastane Artur ja viiendas klassis käiv 11-aastane Karlo – läksid taas kooli ning mõlemal läheb seal väga hästi. Osalt juba harjumuse tõttu, kuid osalt ka seetõttu, et Veronika ja Harri sõnul pole Hispaanias Eestiga võrreldes nii suurt edukultuuri.

"Lapsed läksid kooli jälle, Artur sel aastal Briti erakooli, kus saab ka inglise keeles rääkida. Karlol läheb ka koolis hästi, iga aastaga paremini. Ta läheb mugavamalt kooli, ei ole nii palju stressi. Eestis on haridus kõrgele aetud, siin on palju lihtsam kõik. Siin on oluline see, et lapsed ja õpilased oleksid rõõmsad ja et nad õpiksid basic asju, survet pole peal asjal," kirjeldab Veronika.

Ka Harri ütleb, et Eestis torkab edukultuur tugevalt silma, kuid Hispaanias pole midagi imelikku, kui õpilane juba noorena lihtsamast ametist unistab. "Arturi vanas koolis ütlesid mõned õpilased, et nad tahavadki ehitajaks ja mehaanikuks saada. Arturi jaoks oli see šokk, et esimese hooga peaks ju tahtma presidendiks või miljonäriks saada. Tavainimeste puhul on suur vahe, inimesed on rahul ja õnnelikud ja neid aktsepteeritakse nii nagu on. Väikesed lapsed lehvitavad prügivedajatele ja nemad lehvitavad vastu. Sul ei ole vaja suurt maja, Porschet maja ette ega talvel Tais puhkamas käia."

Hispaanias elades kogetakse ja hinnatakse pisikesi n-ö võite, mida Eestis hinnata ei oskaks. "Karlo klassivend kutsus teda esimest korda parki mängima. Ma nii pabistasin, et ta ei tule kohale, kuna nad polnud telefoninumbreid vahetanud. Aga kõik sujus toredalt. Samuti kanti Karlo neljandast otse viiendasse klassi üle, sest ta on keeleliselt juba piisavalt edasijõudnud," tõi Veronika näiteiks.

Harril ja Veronikal jätkub oma kahes riidepoes tööd küllaga ning hetkel nad uut poodi avada ei plaani. Küll aga tuleb Harri sõnul muul moel silmad-kõrvad lahti hoida ning tegus olla. Harri jaoks tähendab see näiteks hobi korras vanade autode remontimist ning mine tea, ehk viib see ka ärilises mõttes varsti edasi.

Mõlemad õpivad järgemööda ka hispaania keelt. "Iga päev mõistad rohkem ja saad aru. Harri on parem kui mina. Mina oskan komplimente teha ja rääkida poes juttu. Samas, täna jälle postiljoniga rääkisin juttu. Kogu aeg ikka avastad ja teed ennast teistele selgeks,” ütles Veronika. Seepeale tõi Harri näite, et hispaania keeles autotöökojas tehniliste terminitega rääkimine on keeruline, kuid selles osas on tal juba esimene kogemus selja taga. "Minu highlight on see, kui ma tulen koju, olen hästi rõõmus ja räägin naabriga juttu," rääkis Veronika entusiastlikult.

Vaata "Eluga Hispaaniasse" kõiki osi TV3Play vahendusel!