Kuue Klubi: OSA 7. Pultnaise lugu

PULTNAINE RISING    

See oli tavaline kolmapäeva õhtu. Nad istusid kahekesi televiisori ees. Mees pistis soolapähkleid ja klõpsutas kanaleid. Paremale ja vasakule, ülesse ja alla.... jaaaaaaaaaa siis diagonaalis risti kõigist 68 kanalist üle. Klõps, klõps, klõps, klõps, klõps, klõps, klõpsklõpsklõpsklõps!!!!

See ei meeldinud, too ei meeldinud. Küll oli see saatejuht jobu, ning too film igav. Siis jälle mälumängu küsimused liiga lihtsad või siis seriaali žüsee oskamatute udude poolt tehtud, "Camoon, kuidas nad nii lollid seal on, see vuntsidega vend on ju killer, ilmselge juuuu!"  

Naine ta kõrval puges talle sügavamale kaenla alla, "Henry, kas me võiksime midagi järjest vaadata, seal eespool oli hea dokkfilmiseeria  Alaska metsikust loodusest".  

"Pshhhhhh.... loodusdokk... need on lollidele...tahad ma näitan sulle loodusdokki, mine esikusse, mul on spordikotis 2 nädalat vanad trenniriided!"   
"Miks sa nad sinna jätsid? Ma ju palusin, et vii pesumasina juurde, kui midagi must on".    
"Unustasin", haigutas Henry, pani puldi käest diivanile ja küünitas uue peotäie soolapähklite järele.  

Naine nägi, et pult on vaba ja proovis seda võtta, kuid Henry räntstas tagasi diivanile ja pistis selle hoopis omale tagumiku alla. Ning peeretas. Seejärel vaatas võidukalt naisele otsa, " Võta nüüd, kui tahad!".  

Naine tundis kuidas tal klomp kurku tõusma hakkas.  
Henry tõmbas aga ninaga õhku, "Oad, kergelt suitsuliha, 6 õlut, kaks Moskva saia.... ja midagi veel.... oot, mis see oligi, millega sa tomatisalatit maitsestasid... midagi tüü´ga oli.... mingi imelik nimi... imeliku maitsega juurikas....hmmm.,... tüümian, just, tüümian! Tunned, on ju tüümian!" ja ajas käega õhku naise poole nagu budistlik võluvõimetega imelaps 2010 aasta filmis "The Last Airbender: viimane õhutaltsutaja".  

Naisel viskas seepeale punasesse ning lajatas lahtise käega Henry´le vasta vahtimist. Mees polnud midagi sellist oodanud ja kangestus. Soolapähklid pudenesid suust ja näha oli, et silmade taga toimus midagi... klõps, kanal oli vahetunud... horrorfilmi pealt lülitus justkui uute pöördeliste AK päevauudiste peale.  

"Nüüd on nii", tundis naine endas enesekindlust kasvamas, "Tõused püsti ja viid puldi pooleks tunniks rõdule tuulduma, siis võtad trenniriided kotist ja paned pessu. Ise käid samal ajal jooksuga putkas ära, tood lilled mulle. Kas on selge? Kas on küsimusi?"  
"Ei", pobises Henry napilt, tõusis diivanilt, võttis puldi ja suundus rõdule.  
Naine vaatas läbi avatud rõduukse kuidas Henry pulti rõduäärele kenasti tuulduma sättis. Kerge tuulepuhang tõi tuppa värsket õhku ja pani naise juuksed lehvima. Ta naeratas endamisi ja siis formuleerus tal üks mõte peas, "Kui tahad, et midagi muutuks, peab õigeid nuppe vajutama".  

Pultnaine oli sündinud.