Kuue Klubi: OSA 1

Pultnaine seisab keset elutuba teleka ees. Käed puusas puldivööl, jalad veidi harkis, äärmiselt otsustav nägu peas.  

Teleka tagant paistab kellegi viigipüksistatud tagumik ning kostab vänget vandumist, “Äärmiselt ebaviisakas kruvi olete, kuidas nii saab, et te maha kukute ja lihtsalt ära kaote, olen teis väga pettunud, see on uskumatult vastutustundetu käitumine.
Kui veel korra nii teete, siis võite kindel olla, et järgmine kord ma kasutan teie keeramiseks ristpea asemel lapikpead”.  

Pultnaine, “Härrasmees, ettekanne olukorrast, kas telekas on korras? Kas saame uut hooaega alustada?”  
Härrasmees, “Veidi läheb veel aega, pean ühe ülbe kruvi paika panema”.  

Elutoa uksele ilmub õnnetu näoga Jääpurustaja, käes pool klaasi auravat vett ja lõiketangid “Kõik on läbi, game over, jalgpall ja koss on pihta hakkamas aga jääaparaat ei tee jääd, vaid hoopis sooja vett ja hirmsat häält, vist lendab kohe õhku… päris õudne. Mida teha, kas punane või roheline juhe?”  

Pultwoman kummardub ja vaatab oma jalge ette, kus Kapten Lusikas on end ta jalge ümber keeranud ning neid ennastunustavalt embab, „Kapten Lusikas, mida teie arvate!?“  
Lusikas hüppab püsti ja lööb kulpi, „Teie teenistuses proua! Ma arvan, et seda katkist aparaati tuleks siiski kõigepealt korralikult ja intensiivselt spoonida, eest ja tagant, küljelt, ülalt ning alt.
Spoonimine on Tammsaare, Spoonimine ja Õigus, Kuritöö ja spoonimine... spoonimine on kõik ja parandab kõik!“  
„Jaa-jaa... juba saime aru...no siis kiirelt kööki, aita Jääpurustajat!“  

Lusikas ja Jää liduvadki kööki, kus Kapten Lusikas silmitseb veidi osavõtmatu pilguga kurjalt urisevat tursket jäämasinat, mis näeb välja nagu steroide täispumbatud Ida-Saksamaa naisbobikelgutaja, ja kratsib pead, „Krt, see on nagu viiekorruseline kortermaja... ma kujutasin ette, et ta on veidi kenam, tiba saledam ja kasvõi natukenegi make-up´i peal!“.  
„Mis me teeme siis nüüd?, hakkab Jääpurustaja mokk jälle värisema.  
Kapten Lusikas haarab tal õlgadest „Kõigepealt võta end kokku mees, sa oled Jääpurustaja, mitte Kreembrülee, pane mõte tööle, oma seda teist poolaega, suru vastane vasta muru! EESTI!!!“  
Jääpurustaja nägu läheb veidi klaarimaks, „Just-just, muidugi...“, ta hingab sügavalt välja ja siis sisse... „ok ok... kui ei saa spoonida, siis... siis teeme nagu.... A-rühm... näe seal laua peal on kapsas. Sellest ehitame soomustatud tanki ja põrutame raksakaga läbi maja seina…“   „Njaaa... aga kuidas see meid aitab?“   „See on hea küsimus... aga, teeme siis nagu MacGyver, ühendame need lahtised särtsuvad juhtmed kokku… ja tõmbame teibi ümber!“  
Hetke pärast kostab jäämasinast surinat ja sellest kolksatab välja jääkuubik. 
Jääpurustaja hõikab elutuppa, „Korras... külmad joogid kohe tulemas!“   „Väga hea!“, vastab Pultnaine ning pöördub teleka poole „Härrasmees, kuidas sul?“

  Teleka tagant tõuseb Härrasmees, „Kõik on korras, ei olnudki midagi viga telekal“, ta hoiab käes väikest kruvi ja kummardab sügavalt selle ees, „Tuhat vabandust, ma arvasin, et te olete teleka seest pärit aga teie vastumeelsusest sinna auku sobituda, saan ma nüüd aru, et te olete kusagilt mujalt veidrast kohast pärit. Kui lubate, siis kutsuksin teid täna väikesele klaasikesele sherryle, et saaksin teie ees korrektselt vabandada aga enne veel tahaksin teid ühte kohta proovida“.  

Härrasmees läheb elegantsel hiilival sammul diivani juurde, kus lähestikku istuvad McTegija ja POH’MELL. McTegija on näo surunud POH´MELLI lähedale ja deklameerib talle Homer Simpsoni tsitaate uuest algavast 15´ndast hooajast ehk siis laseb POH´MELLILE kõlava krooksu juustesse.  
POH´MELL itsitab, „Issand, kui armas õlle lõhn!“  
Diivani taga seisev Härrasmees proovib delikaatselt sättida kruvi POH´MELLI meelekohta, kuid raputab pead, „Ei, siia on ikka tunduvalt suuremat vaja“.  

Siis vajub kogu seltskond diivanile istuma. Jääpurustaja jagab kõigile külmad joogid. Pultnaine keerutab pulti käes ja vajutab 6