Viljandi Folgi peakorraldaja: artistidega läbirääkimistele võib mõnikord päris palju närvirakke kuluda

Viljandi pärimusmuusika festivali ehk rahvakeeles Viljandi Folgi peakorraldaja Ando Kivibergi sõnul on selle aasta festivaliks ostetud pileteid varasemast rohkem, sest inimesed hindavad Viljandi Folki. Viimase 30 aasta kõige suurem väljakutse oli Kivibergi sõnul toimetulek koroonaviiruse mõjude ning piirangutega. "Aga suurepärast tiimi ei murra ka sedasorti karmid kondiproovid."

Kuidas on Viljandi pärimusmuusika festivali piletimüük läinud?

Me võime eelmüügi senise tulemusega üsna rahul olla – erinevat tüüpi pääsmeid on kokkuvõttes ostetud rohkem kui kunagi varem. Sooduspääsmed haarati tavapäraselt maru kiirelt. 1. detsembril, 2023, kui tänavuse festivali passid müüki tulid, osteti need hoobilt ära. Järgmise hinnaklassi kogused on olnud samuti väga menukad. Siiski – üldine hinnatõus ja inimeste suhteline ostujõu langus avaldab ühiskonnas kindlasti laiemalt mõju ning arvatavalt ei jää sellest puutumata ka meie. Nagu öeldakse – tibusid loetakse sügisel ning päris kindlas kõneviisis hinnanguid saame anda pärast festivali lõppu.

Seoses artistidega – kui raske on peaesinejaid üritusele saada ja kas see on eelnevatest aastatest kuidagi keerulisem või mitte? Kui suur rõhk on üldse esinejatel?

Me oleme muusikafestival ja seepärast on peo kaalukeskmeks kindlasti programm. Selle kunstiline tervik lähtub festivali teemast – tänavu on selleks “Mustrid ja jäljed”. Viljandi pärimusmuusika festivali missiooniks on Eesti elava muusikalise pärimuse toetamine ja selle elujõu tugevdamine ning muude maailma rahvaste muusikaliste kultuuride tutvustamine. “Mustrid ja jäljed” püüab publiku jaoks lahti muukida ning esitada neid elemente, mis erinevate kultuuride puhul kohaliku eripära moodustavad. Need on need muusikalised mustrid, mille järgi me tunneme ära, et tegemist on ühe või teise kindla rahvakillu pärimusega. Olgu need siis näiteks setod, iirlased, mehhiklased, kihnlased, mulgid või Ungari romad. Artistide leidmine ülemäära keerukas ei ole, kuid mõnikord võivad läbirääkimised esinemistingimuste üle küll päris palju närvirakke ära kulutada.

Korralduslik pool muus mõttes – kas ja mida kavatsetakse teha seekord teisiti kui eelnevatel aastatel?

Tänavu on Viljandis plaanis mitu üsna põhimõttelist uuendust. Esiteks oleme otsustanud Lauluväljakust teha n-ö pealava, ehk siis sellise esinemispaiga, kus saab kuulda ja näha kõige kõlavamaid ning vaatemängulisemaid kontserte. Festival laieneb tänavu ka Viljandi vanalinna, et pakkuda rikkalikumat võimalust n-ö “tutvumiseks” festivali melust piletiraha maksmata osa saada. Lossi tänav Kondase keskusest kuni Viljandi muuseumini on täidetud erinevatest toidukohtadest ning pärimuslike käsitöömeistrite ja disainerite kioskitest. Laidoneri platsile tuleb aga Roheline lava. Kolmandat aastat järjest oleme oma programmi liitnud ka autorilaulu kava, mille tarvis on eraldi esinemispaik – Jaak Johansoni lava, mis tänavu on leidnud oma koha Viljandi Baptistikirikus. Muide, väga hea akustikaga ruum.

Mis on see, mis inimesi aasta-aastalt jälle Viljandi Folgile toob? Milles peitub võlu?

Küsitlustele vastates on meie fännidest publik ikka ja jälle esikohale seadnud Viljandi pärimusmuusika festivali erilise, sõbraliku, võluvalt salapärase atmosfääri. Me oleme püüdnud oma publiku usaldust hoida ning pingutame selle nimelt tublisti, et programm oleks kvaliteetne, mitmekesiselt põnev ja võimalikult kordumatu. Peab olema alati midagi üllatavalt värsket, hästi äraproovitud vana, kireva gloobuse maitsekat eksootilist vürtsi ning meie oma kandi “pärismaalaslikku” väärikust.

Mis on olnud kõige viimastel aastatel korraldamise juures kõige suurem n-ö proovikivi?

Ilmselgelt on viimase 30 aasta kõige rajum väljakutse olnud toimetulek koroonaviiruse mõjude ning piirangutega. Aga suurepärast tiimi ei murra ka sedasorti karmid kondiproovid.