PUUST JA PUNASEKS | Eesti randades vohavad taas meduusid – mida tasuks teada?

Meriristi on lihtne ära tunda tema roosaka või kergelt lillaka värvuse järgi. Tema keha on läätsekujuline, läbipaistev ja sültjas. Selle läbimõõt võib soojades meredes ulatuda kuni 40 sentimeetrini. 

Kuna meduusid elavad tavapäraselt soojemates meredes ja ookeanides, võib tunduda nende ilmumine meie randadesse erilisena. Tegelikkuses on aga meriristide puhul tegu täiesti tavalise Läänemere loomaga, kinnitab Tartu Ülikooli merebioloogia osakonna juhtataja Georg Martin.

"Nad on meil täiesti tavaline nähtus. Iga aasta suve lõpupoole ehk augustis ja septembri alguses, kui vesi on suhteliselt soe, on neid näha. Eriti sellistes kohtades, kuhu lained neid kokku toovad ehk sadamates ja lahesoppides," räägib Georg Martin.

Miks ilmuvad meduusid randadesse just suve lõpus?

Georg Martini sõnul on meduuside elutsükkel väga huvitav : enamus oma elust veedab meririst amööbi kujul, mis on vaid mõne millimeetri suurune. Meduuside kasvu soodustabki just soe vesi - mida soojem on merevesi, seda suuremaks meduus kasvab. Kui vesi läheb aga külmemaks ja tulevad sügistormid, hukkuvad ka meduusid. 

Kas Eestis levivad meduusid on inimesele ohtlikud?

"Eestis levival meriristil põhimõtteliselt on olemas kõrverakud nagu ka ookeanide meduusidel, aga tema mürk on hästi nõrk ja tervele inimesele ei tee ta mitte midagi. Kui siis lastel, kellel on õrnem nahk, võib kokkupuude põhjustada punetust või sügelust, aga muidu ta ei tee mitte midagi," rahustab Georg Martin. Küll aga ei soovita ta end sellega kokkuhõõruda ja ujuda vees, kus neid on ohtralt. "Ohtlik ta kindlasti ei ole."

Mida tasuks teada meduuside kohta, kui minna reisile?

Ookeanide puhul on meduusidega sootuks teine lugu ja siis tasuks neist kõigist suure kaarega eemale hoida. Georg Martini sõnul oleneb olukord vägagi meduusist endast ja on ka kahjutuid isendeid, aga levib ka selliseid, millega kokkupuutel võib koheselt letaalne ehk surmav tagajärg olla. "Osad ookeani meduusid on hästi mürgised. Tavaliselt nendes piirkondades aga teatakse seda ja kuna nad esinevad hooajati, siis on ka rannad kinni ja vette ei tohi minna. Sukeldudes on kindlasti mõistlik eemale hoida," hoiatab ta.

Kui aga ohtliku meduusiga kokkupuutuda, mida tuleks teha?

Siinkohal sõltub jällegi meduusist - osade puhul aitab äädika pealepritsimine, osade puhul külma veega pesemine. "Kohalikud teavad neid asju. Näiteks Austraalia randades on postide otsas äädikapudelid selleks puhuks. On mõistlik kuulata, mida kohalik vetelpääste räägib. Kui oht on olemas, siis info on väljas," selgitab Georg Martin.