Põlengutest räsitud Rhodose saarel elavad eestlased: ärge tühistage oma reise!

Mõlemad perekonnad tõdevad viimase paari nädala valguses, et täiesti adekvaatset infot oli terve põlengu vältel väga keeruline leida ning põlengu ulatuse ja tõsiduse kajastamine varieerus vastavalt väljaandele. Hirmu ja segadust oli õhus arusaadavalt palju, mistõttu tühistasid paljud inimesed oma reisiplaanid Rhodosele ja Kreekasse üleüldse.

Oma senise elu Eestis seljataha jätnud Joosep ja Kätlin otsustasid alustada uut elu ja avastada Rhodose saart. Nii kolitigi Rhodose pealinna, et kogeda sealset aktiivset linnaelu. Teine perekond – Are, Sigrid ning nende 4-aastane tütar –, valis oma elukohaks vastupidiselt rahulikuma maaelu, asudes siiski vaid viieminutilise autosõidu kaugusel Faliraki kuurortkülast ning sealsest imelisest rannajoonest.

Kohanemine uue eluga

Joosep oma perekonnaga oli juba pikka aega unistanud uuest ja põnevast elust välismaal ning nende ühiseks sooviks oli põgeneda muu hulgas Eesti iga-aastase 8-kuulise talvekuu eest. Rhodose saar tundus nende pere jaoks ideaalne koht, kus täita oma seiklusjanu ning alustada midagi erilist. „Enne Eestist Rhodosele kolimist müüsime maha kogu oma vara ning kogusime julgust, et astuda samm tundmatusse,“ rääkis Joosep.

Kui Joosep ja tema abikaasa Kätlin Rhodose linna jõudsid, seisid nad silmitsi uue keskkonna ja uue kultuuriga – alguses oli kõik veidi võõras, kuid nad võtsid väljakutse vastu avatud meele ja entusiasmiga. „Armusime saare ilusasse loodusesse ning kohtasime sõbralikke kohalikke, kes aitasid meil uue eluga harjuda. Kuna mul on ka suur huvi videote loomise vastu, otsustasin juba Rhodosele saabudes alustada YouTube’i kanaliga, mis sai nimeks RhodosEst,“ tutvustas Joosep oma siinseid tegemisi ja lisas, et kanali eesmärgiks on jagada oma seiklusi ja kogemusi saarel, rääkida kohalikust kultuurist, traditsioonidest ja ilust, pakkudes seeläbi kasulikke näpunäiteid turistidele, kes soovivad saart külastada. „See uus algus on õpetanud meile, et unistused võivad tõeks saada, kui on olemas tahe ja julgus teha suuri muutusi. Oleme tänulikud iga päeva eest, mida siin veeta saame ja tahame jagada oma armastust selle kauni koha vastu kõigiga,“ sõnas Joosep.

Rhodose saar Kreekas on tuntud oma kauni looduse, rikkaliku ajaloo ning sooja merevee poolest – kõik see on köitnud paljusid seiklushimulisi inimesi üle maailma. Viimase kahe nädala jooksul on aga saare ilu varjutanud tulekahju, mis levis kiiresti peamiselt saare lõunaosas, laastades oma teel lisaks lopsakale loodusele ka eluhooneid ja asutusi. Esialgsete andmete kohaselt hävitas tuli ca 50 000 oliivipuud ning tules kaotas oma elu ca 2500 looma. Nüüdseks on saare ajaloo teadaolevalt suurima põlengu ja ka Kreeka ajaloo suurima evakueerimisega põlengu üle kontroll saavutatud.

Looduskatastroofidega peab siin arvestama

Teine perekond, Sigrid ja Are, olid juba aastaid erinevatel Kreeka saartel reisinud ning justkui „oma kohta“ otsinud. Rhodos ei olnud nende kummagi jaoks armastus esimesest silmapilgust, kuid elul olid teised plaanid – Arel avanes võimalus asuda Rhodosele tööle reisiesindajana. Niisiis mõeldi, et stardiplatvormiks on selline variant perele sobilik, kuid olles end nüüd kenasti sisse seadnud, et kipu perekond enam niivõrd kergekäeliselt lahkuma. „Kreekas tuleb ikka ette nii põlenguid kui maavärinaid, selliste asjadega peab siin alati arvestama,“ mõtiskles Are ning lisas, et sellises mastaabis tulekahju pole küll kindlasti Kreeka saartel igasuvine, kuid otsest peataolekut vaatamata sellele ei valitsenud. „Tulekahju esimestel päevadel toimus küll tohutult turistide ümberpaigutamist. Hotellides oli probleeme ülerahvastatusega, sest hooaja tipus on vabu hotellikohti keeruline leida. Meie reisiesindajatena pidime tulekahju haripunkti ajal valves olema ööpäevaringselt. Pidime olema turistidele toeks ning vajadusel neile uusi majutusvõimalusi leidma, neid transportima ka kell kaks öösel. Kui massilisem evakueerimine algas, pakkusime kolmele viimses hädas turistile isegi omaenda kodus ööbimisvõimalust,“ meenutas Are.

Sigrid, töötades aga kodukontoris, seisis üle kümne päeva väldanud tulekahju ajal silmitsi peamiselt elektrikatkestustega. „Kaugtööd tehes on elekter mõistagi vajalik ja kuigi katkestused olid tulekahju ajal plaanilised, kindlate intervallidega, oli meil siin maakohas elades olukord pisut teine ehk iial ei võinud teada, millal ma jälle tööasjadele ligipääsu saan,“ rääkis Sigrid ja lisas, et paljudes piirkondades olid põlengu ajal ka veekatkestused, millest nende pere küll osa ei saanud.

Parim viis olla abiks: tulge reisile!

Lõpetuseks nendivad kõik noored kui ühest suust, et nii siinsete elupõliste kohalike sõnul kui ka mõistuse häält kuulates on saar nüüd silmitsi uue murega – sel suvel siia reisima pidanud inimesed on hakanud massiliselt oma reise tühistama, või on seda nende eest teinud nende reisikorraldajad. See aga on suureks kaotuseks saarele, mis elatub turismist ning säärane tühimik lööb justkui maaslamajat, sest kõrghooajal turistide puudumine ei võimalda saart kiirelt ning parimal moel uuesti üles ehitada.

„Sotsiaalmeedias levivad kohalike üleskutsed, et Rhodosel on turvaline. Meie võime omalt poolt kinnitada küll, et katastroofile vaatamata ei ole turismipiirkonnad enam häiritud – ka enim kannatada saanud piirkondade hotellid avavad loetud päevade jooksul taas oma uksed. Muidugi on kohalike meeleolu nukker, sest tuli laastas seda ilusat saart enneolematult, kuid kuurortpiirkondades toimib elu siiski tavapäraselt ja lisaks põlengule niigi kaotatud osale on viimane, mida kohalikud tahaks, ka turistide kaotamine,“ räägivad Rhodosel elavad eestlased.