Montenegro reisiblogi | Kas tõesti järgmine eestlaste lemmikreisisihtkoht?

Selle ja eelseisvate reisiblogi postituste kaudu võtan mina, Brit Suurraid teid endaga kaasa ja toon kõigi lugejateni vahetud emotsioonid, soovitused ja kogemused siit maagilisest Aadria mere äärsest riigist. Etteruttavalt hoiatan juba kohe, et ajaloolisi fakte ja teadmisi nendest artiklitest oodata ei maksa - see lihtsalt ei ole minu kui isiku jaoks oluline. Kes soovib, see googeldab.

Lähme aga asja juurde. Grupp eesti ajakirjanikega startis Montenegro poole 31. mail ja kohale jõudsime pärastlõunal. Jahe Eesti jäi seljataha ning kuum õhk lõi ninna niipea, kui lennukiuksed avanesid. Kuna tegemist on siiski nii-öelda pakettreisi ehk algusest lõpuni korraldatud reisiga, siis ise väga mõtlema ei pea - bussiga kärutatakse meid siin kõikjale kui tublisid koolilapsi. Iseenesest on selline lahendus tohutult mugav ja kindlasti hea valik neile, kes eelistavadki puhkusel aju nii-öelda "väljalülitada" ning mugavalt oma sihtkohtadesse jõuda, ilma et peaks ise tohutult transpordiga võimlema. 

Maandumine Tivatis oli omapärane - lennukis tekkis justkui tunne, nagu piloot polekski kindel, kas ta soovib maanduda või on see lennurada ikka olemas. Lennuk oli samuti niivõrd tilluke, et kummalgi pool oli vaid kaks istet tavapärase kolme asemel - ma ausalt ei mäleta, millal ma viimati nii väikese lennukiga lendasin! Stjuardessid pakkusid vett ja tillukese šokolaadi, ent midagi osta või lisaks tellida polnud võimalik. Ka traditsioonilist ohutusdemonstratsiooni ei toimunud, aga kui sa juba kaine pead olema, küllap leiad õnnetuse korral tee lennukist välja ka. Tivati lennujaam on veel väiksem kui Tallinna oma ehk seal on sisuliselt üks pagasilint ja väljapääs - võimatu ära eksida! Lennujaamast väljudes tervitavad sind kohalikud kamraadid, kes kõik sind oma takso peale meelitada loodavad.

Hotelli saabudes selgus, et meie esimene ööbimispaik oli kohe Budva vanalinnakese kõrval. Ja tõepoolest on tegemist linnakesega, sest selle võis sisuliselt tunniga läbijalutada. Kohe mere ääres laiuv Budva vanalinn küll mastaabilt Tallinna vanalinna oma välja ei anna, ent mina olin isiklikult täiesti lummatud. Õrn päikeseloojang taustal, asusime kitsaste kivitänavate vahel ringi uudistama, tehes pilte kõikidest imekaunitest vaadetest. Budva vanalinn võlus mind oma intiimsuse, eheduse ja romantilisuse poolest ning ma tundsin, et võiksin seal lausa tunde veeta, kas siis mõnes restoranis tiksudes või müüriäärel veini rüübates. 

Tegime vanalinnakesele tiiru peale ja suundusimegi juba tagasi hotelli õhtust sööma, sest kõhud olid kõigil tühjad. Esmamulje Montenegrost oli imeline: lummavad vaated igalpool, taamal kõrguvad mäed ja kohisev meri, soojakraadid ka õhtutundidel. Ühtlasi võib tõdeda, et hinnad on siin kas Eesti tasemel või reeglima madalamadki. Ühtlasi on praegu off season ehk turiste on pigem vähe, mis võimaldab kõikjal segamatult ringi uudistada. Minul pole küll mingit kahtlust, et Montenegrost võib eestlaste seas kujuneda järgmine hittreisisihtkoht!

Püsi minuga ka järgmiste reisiblogi postitustes, et teada saada, mida põnevat me Montenegros veel teeme ja milliseid kohti ma külastada soovitan!

Vaata galeriid Budva vanalinnast!

Ajakirjaniku lennutas Montenegrosse reisifirma JoinUp.