Kliiniline psühholoog: sõpradeta suvitav teismeline võib jääda vaimse tervisega kimpu

Peaasi.ee juht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa ütles "Terevisioonis," et suvel pöörduvad inimesed vähem spetsialistide poole, sest noortel ja lastel on sel ajal meeleolu parem, neil on rohkem vabadust ning vähem survet ja pinget. "Aga, on ikkagi ju mingi hulk noori inimesi, kes vaatavad seda, et ümberringi kõigil on mõnus olla. Päike paistab, koolisurvet ja ole, kõik on tšill ja mõnus, aga minul on ikkagi halb ja ei lähegi kuidagi paremaks. Ja veel ka see võrdlus teistega ja olukorraga võib muuta seisundi veel keerulisemaks ja raskemaks. Osadel noortel tõesti võib kehvemaks minna enesetunne tõesti."

Noored inimesed on Oidermaa sõnul tihti üsna teadlikud oma vaimsest tervisest ning samuti jagatakse probleeme ja nippe meelsasti omavahel. Oidermaa sõnul on aga kõige suurem ohumärk see, kui ta jääb üksinda. "Kõige tähtsam teismelistele on see, et nad leiaksid oma identiteeti, kuhu nad kuuluvad, kellega koos nad tahavad teha asju, mis neil hästi tuleb välja, mis neile meeldib üldse. Seda saab ikka teha üksteise peegeldusest kõige paremini."

Üksinda jäämise puhul peabki Oidermaa silmas just omavanuste seltskonda, kellega aega veeta.

Teismeliste laste vanematel on tihtilugu ka probleem ja küsimus, kuidas taas oma lapse usaldus võita, kui ta enam vanematega rääkida ei taha. "See on see küsimus, mida hästi tihti lapsevanemad küsivad, et kuidas ma hoian kontakti või kas ma pean oma nina toppima, kui ta on poolenisti iseseisev inimene. Kas ma pean kuidagi sekkuma ja kus see tasakaal on? Aga tegelikult seda kontakti hoida ja olla olemas kui noorel on vaja midagi rääkida või nõu küsida, see on hästi kriitilise tähtsusega.  Selleks peab ikka aega tekitama, kus midagi koos tehakse või mingisugused traditsioonilised rutiinsed asjad, kus aega koos veedetakse ja kus on ruumi rääkimiseks."

Vaata lähemalt allolevast videost: