Karl-Erik Taukari jaanipäevalt jääb tänavu ära üks tore komme: oleme natuke traditsioone lõhkumas!

"Mul on viimastel aastatel olnud põhimõtteliselt sama plaan: 21., 22. ja 23. juunil teeme bändiga jaanipäeva kontserte ning 24. juuni on selline, kus laseme rihma lõdvaks ja istume oma sõpradega suvekodus," selgitab Taukar. 22. juunil esinetakse Paduvere jaanitulel ning võidupühal astutakse üles Pühajärve ning Keila jaanipidudel.

Taukar katab sõpruskonnale jaanipäeva puhul ka traditsioonilise peolaua. "Pakun klassikalist jaanipäeva šašlõkki ja kõrvale väikest salatit, et asi oleks balansis." Tema sõnul tuleb piduroogade valmistamiseks hakata ettevalmistusi tegema juba mitu päeva varem ning sel aastal löövad graafiku segi ka mitmed kontserdid. "Pean oma parima planeerimisoskuse, mis on mul suures plaanis väga halb, maksimumini viima, et ma 24. juunil väga hätta ei jääks."

"Ega meil siin midagi väga ekstravagantset ei ole: sööme natuke liha ja proovime mitte üle pingutada. Eesmärk ei ole ennast kindlasti lolliks süüa, vaid pigem head seltskonda nautida ja saunas käia ning võib-olla siin valge öö ajal isegi ujuma minna," lisab ta.

Taukari tänavuselt jaanipäevalt jääb ära üks tore traditsioon.

"Pean tunnistama, et eelmisel aastal oli meil sirelihekk, aga nüüd võtsin selle maha ja enam ei saa viie õielehega sirelit otsida. Oleme natuke traditsioone lõhkumas. Ainuke traditsioon on see, et kellelgi on igal aastal kitarr kaasas olnud ja öö hakul või hommikutundidel on kiskunud ikkagi lauluks," selgitab Taukar.

Ta lisab: "Üldiselt on mul olnud alati väga toredad jaanipäevad: kas ise esinedes või ajal, kui endal veel põhjust lavale minna ei olnud, siis lihtsalt vaba õhtuna. Ma pean ennast ikkagi normaalseks eestlaseks, kes võtab selle asja (jaanipäeva) korralikult ette."

• Sisuturundus

Haridus on terveks eluks!

• Sisuturundus

Viis lisatarvikut, mida jalgrattad linnas vajavad