TV3 uudised: riik tahab taastada usalduse teise pensionisamba vastu pärast suurt lahkumislainet

Valitsus kiitis heaks teise pensionisamba reformi, mille eesmärk on tugevdada kogumispensioni süsteemi ja suunata inimeste säästud taas eelkõige vanaduspõlveks. Ühe keskse muudatusena lühendatakse teisest sambast lahkunute uuesti liitumise ooteaega seniselt kümnelt aastalt viiele.

Peaminister Kristen Michali sõnul annab see võimaluse tagasi tulla neil, kes lahkusid süsteemist 2021. aastal.

„Muudatuse mõte on, et inimesed saaksid kiiremini pensionisüsteemi tagasi tulla ja kogumist jätkata,“ ütles Michal.

Tema sõnul tuleb arvestada, et vahepealne aeg, mil pensionifondidel on hästi läinud, jääb lahkujatel siiski kasutamata. Valitsus rõhutab, et pensionisüsteem peab olema pikaajaliselt stabiilne ja usaldusväärne, et inimesed julgeksid sinna raha koguda.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu, kelle erakonna algatusel muudeti teine sammas omal ajal vabatahtlikuks, näeb valitsuse otsuses pigem järeleandmist varasemale kriitikale.

„Valitsus ei ole teise samba vabatahtlikkust tagasi pööranud ja on sisuliselt sellega leppinud,“ ütles Reinsalu.

Tema hinnangul on jutt täiendavatest kaitsemehhanismidest pigem poliitiline retoorika ning ei piira tulevaste valitsuste võimalusi pensionisüsteemi muuta.

Rahandusminister Jürgen Ligi on varasema pensionireformi suhtes aga teravalt kriitiline ning nimetab teise samba vabatahtlikuks muutmist pettuseks.

„Inimestele valetati, et nende pensioniraha põleb, kuigi tegelikkuses on pensionifondide tootlus olnud väga hea,“ ütles Ligi.

Ligi sõnul kahjustab vabatahtlikkus ühiskonna pikaajalist toimetulekut, sest paljud inimesed ei kogu piisavalt ning tulevikus suureneb surve riiklikule pensionisüsteemile.

Reformi osana soovib valitsus kirjutada seadusesse ka viieaastase etteteatamise nõude juhuks, kui maksemäärasid tahetakse kogujate kahjuks muuta. Uued reeglid peaksid plaani järgi jõustuma 2026. aasta novembris, samas kui tehniliselt keerukamad lahendused, näiteks pensionirahade osaline väljavõtmine, rakenduvad 2028. aasta alguses. Riigieelarvele tähendab muudatus 2027. aastal hinnanguliselt umbes 22 miljoni euro suurust kulu.