Kassid ei tohigi üksinda õues käia? Pahane omanik: loom tahab vabadust, mitte toas lakke vahtida!

TV3 portaali poole pöördus 35-aastane Tallinna äärelinnas asuvas eramajas elav kassiomanik Liina (nimi muudetud - toim), keda ajab endast välja inimeste õel suhtumine vabalt õues ringi jalutavatesse kodukassidesse. Kas kassid tohivad üksinda tänaval ringi jalutada või mitte?

"Iga kord kui näen Facebookis postitusi kaduma läinud kasside kohta, jagub seal kommentaatoreid, kes sõimavad vabalt ringi jalutavaid kodukasse. Küll virisetakse, et kiisud jätavad väljaheiteid võõrastesse hoovidesse ning kütivad linde. Mina sellest murest aru ei saa. Ka minu hoovis käivad teiste perede kassid, kuid mingeid ebameeldivusi nad ei põhjusta," kirjeldab Liina oma probleemi.

"Mina olen kassiomanik ning päästsin kodutu kassi turvakodust. Ma ei saa ju keelata loomal õues ringi jalutamist. Loom tahab ju vabadust, mitte ainult toas lakke vahtida," lisab ta.

Viimati nägi Liina sotsiaalmeedias inimesi ühe postituse all rääkimas, justkui oleks vabalt ringi jalutav kodukass seaduse silmis silmapilkselt hulkuv kass. "Kas see on tõesti nii, et seadus keelab inimesel oma kassi omapäi õue jalutama lasta," esitab ta küsimuse.

Eesti loomakaitse selts: kassid ei tohi ilma järelevalveta õues ringi jalutada

Eesti loomakaitse seltsi pikaaegne vabatahtlik Marika Algpeos, selgitab et loomaomanikuna tasub kõigepealt minna vaatama oma kodulinna või -valla lemmikloomade pidamise eeskirju. "Tallinna loomapidamise eeskirjades on öeldud, et kassid ei tohi üksi ilma järelevalveta õues käia. Loomakaitseseadus on meile öelnud, et loom, kes viibib ilma järelevalveta väljaspool omaniku eramaad, on hulkuv loom, kes tuleb kinni püüda ja toimetada varjupaika," räägib ta.

Marika sõnul ei ole eeskirjad ega seadused mõeldud kassiomanike kiusamiseks, vaid lähtuvad eelkõige looma ohutusest. Tänaval ilma järelevalveta jalutavaid kasse ohustavad mitmed tegurid, alustades autodest ja lõpetades metsloomade, kurjade kavatsustega inimeste ning lihtsalt teelt eksimisega.

"Kasside areng võrdub kahe- või kolmeaastase (lapse - toim) omaga. Täpselt nii nagu me ei lase kaheaastast last üksi linnapeale kolama, siis täpselt samamoodi võiksime vastutada oma lemmiklooma eest. Kassid ei saa aru, millal põleb valgusfooris roheline või punane tuli ega oska üle tee minna. Nad võivad ära eksida. Eriti äärelinnas on kindlasti metsloomi, näiteks rebaseid, kes võivad kasse ohustada. Muidugi on ohuks ka rumalad ja jõhkrad inimesed: viimasel ajal on palju juhtumeid, kus kasse tulistatakse õhupüssidest," räägib Algpeos.

Ta lisab, et ka ornitoloogide poolt on tulnud teateid sellest, et vabalt õues liikuvad kassid tapavad meeletus koguses linde. "Lisaks usun, et kindlasti mõnele naabrile ei meeldi, et tema koduaias käib võõras kass ja teeb oma hädad tema peenrale."

Kuidas tohib kassiga õues käia?

Marika sõnul on kasside vajadus õues käia seotud sugutungiga. "Suureks abiks on kasside kastreerimine või steriliseerimine. Kui kassidel puudub sugutung, siis ei ole neil tegelikult mingisugust vajadust õues käia." Kui inimesel on siiski soov kassiga õue minna, sobivad Marika sõnul selleks järgnevad variandid.

"Väga hästi sobib võrguga piiratud veranda või rõdu, kus kassid saavad olla värske õhu käes ja jälgida loodust ning samas on ise ohutuses ega sea ohtu teisi liike. Kui kass on juba harjunud õues käimisega, võib minna raskeks, aga selleks võib kasutada näiteks trakse."

Marika toonitab, et keelatud ei ole mitte kassiga õues käimine, vaid kassi ilma järelevalveta õue jalutama laskmine. Samas paneb Marika inimestele südamele, et kui kass tunneb end õues hirmununa, ei ole mõtet teda üldse väljas käimisega harjutada.

Kas omanik võib vabalt jalutava kassi tõttu trahvi saada?

Marika kinnitab, et kui järelevalveta õues jalutanud kodukass on varjupaika toimetatud, küsib asutus loomale järgi tulnud inimeselt teenuse eest tasu. "Kui inimene tahab kassi varjupaigast tagasi tuua, siis varjupaik küsib tema käest raha, sest nemad käisid väljas ja pidasid kassi mingi aja ülal ning selle teenuse eest tuleb varjupaigale tasuda."

Ta lisab: "Kui on ikkagi mingid sarijalutajad, siis võib varjupaik pöörduda ka vastavate ametite poole ja kohalik omavalitsus võib huvi tunda. Siin ongi see suhtumise teema, et kas see on meie jaoks järjekordne kass, kes kaob ära ja võtame uue või on see ikkagi pereliige, keda sa hoiad, kelle eest sa hoolitsed ega taha, et temaga juhtub midagi halba."

Marika sõnul on inimesed ise loonud kasside jaoks ebaturvalise maailma. "Kui inimesed räägivad, et kass peab nautima päikest, rohu peal jalutamist ja vabadust, siis jah, ideaalses maailmas see on nii, aga meie, inimesed, oleme tekitanud enda jaoks väga mugava maailma, kuhu kahjuks loomad väga sisse ei mahu. Loomade jaoks ei ole meie maailm ohutu ja see on meie endi kätetöö."

Loe lisaks Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja!