VIDEOINTERVJUU | 8 aastat Peruu vanglas istunud endine narkokuller räägib oma saatuslikust otsusest

Raske lapsepõlvega 37-aastane Andrus Kozak (varasemalt Andrus Mikiver) läks 20ndate eluaastate alguses Hollandisse õnne otsima, kuid peagi olid tema igapäevasteks kaaslasteks uimastid ning seda mitte ainult isikliku tarvitamise mõttes. Üks kontakt viis teiseni ning ühel hetkel vedas ta raha eest Hollandis ühest punktist teise kalleid narkopakikesi ning sattus ka muudesse pahandustesse, mistõttu kolis ühest linnast teise.

Saatuslikuks sai aga otsus minna koos sõbraga narkokullerina Peruusse ja sealt mõned kilod kokaiini Euroopasse smuugeldada. Esimesel katsel jäi ta aga lennujaamas vahele ning veetis 7 aastat ja 11 kuud vanglas, kus hoolimata rasketest katsumustest ja kogetud õudustest elusana pääses.

Andruse elule tagasi vaadates võib öelda, et üks asi viis teiseni ning tema lapsepõlv oli kõike muud kui meeldiv ja kerge. "Kogu see rada kuidagi oli ette pandud ja kogu rada sinnani [otsus minna Peruusse ja tagasi kokaiini vedama] viis. Kodust juba väga varakult tänavale. 10-aastaselt olin ma juba tänavalaps, ütleme. Kodune olukord ei olnud väga kiita, alkoholi oli hästi palju," ütles Andrus alustuseks. Rahulikult ta noore poisina kodus viibida ei saanud ning vanemate ja lähedaste toetus jättis tugevalt soovida.

Andruse isa sooritas isa enesetapu, kui poeg oli vaid 9-aastane. Andruse ema elu lõppes samuti traagiliselt, kuid seda siis, kui ta ise Peruus vanglas istus. Emaga läksid suhted aga juba enne halvaks ja seda peamiselt tema alkoholilembuse tõttu.

"Peruusse jõudmine on olnud pikk teekond, aga lühidalt võib öelda, et lõppude lõpuks läksin raha taga ajama. Tundus olema lihtne kiire tee. Mitte ainult siis raha, võiks öelda ka, et kui juba selles maailmas sees oled ja tegeled narkootikumidega üleüldse, siis need kontaktid, mis sellega võisid kaasa tulla, see oli ka oluline osa. Võib-olla ei oskanud ise ka hinnata seda tõsisust, millesse ma ennast mässin."

Peruu narkokulleri "tööotsa" vastuvõtmisel Andrus riskidele kuigi palju ei mõelnud, milles mängis rolli ka see, et ta polnud sel ajal väga sageli kaine. Varasemate narkokullerite tegemisest ning narkokaubandusest ja selle riskidest ei teadnud ta tol ajal sisuliselt midagi ega teinud ka eeltööd.

"Kui sa igapäevaselt ise marihuaanat suitsetad... Sa ei ole ju 100% kahe jalaga maa peal, sa ei mõtle neid asju niimoodi läbi päris. Sa mõtled, et kõik ongi nii, et lähed ja teed ja ongi tehtud. Ma isegi algul ei teadnud, kuhu me sõidame," kirjeldas Andrus koos sõbraga Peruusse minemist. Asja planeerimisest kuni lennuki pardale astumiseni oli vaid kolm-neli päeva.

Kuigi Andruse elu on alates viis aastat tagasi Eestisse jõudmisest liikunud ülesmäge, näeb ta vanglas kogetud õudusi siiani unes ning ütleb, et inimese elu pole seal midagi väärt.

Vaata ja kuula lähemalt päises olevast videost, kuidas Andrus Peruus vanglasse sattus ja sealt eluga pääses!