Kuidas palgatööga rikkaks saada? Investor Kristjan Liivamägi jagab nippe

Uhiuue vestlussaate "Ausalt rahast" esimene külaline on 18aastase kogemuste pagasiga investor Kristjan Liivamägi, kes jagas nippe, kuidas palgatööd tehes oma rikkust kasvatada.

Kristjan Liivamägi alustas lihtsa palgatöölisena ja on tänaseks endale suutnud kasvatada muljetavaldava 1.5 miljoni euro suuruse investeerimisportfelli. Pikkade aastate jooksul on ta suutnud endale luua kindla süsteemi, mille järgi oma investeeringuid teha. Ta jagab oma lugu ja olulisi õppetunde, aidates ka sul luua oma tee rahalise iseseisvuseni. “Selleks, et teha teadlike investeerimisotsuseid, oleks mõistlik omada personaalset investeerimise plaani. See ei pea olema alati detailne, kuid teekond tuleb enda jaoks lahti mõtestada.”

Miks investeerid?

“Ausalt rahast” esimeses episoodis võtsime eesmärgiks saada osaliselt finantsiliselt sõltumatuks 15 aastaga. Liivamäe sõnul eeldaks see tänases keskkonnas umbes 250 000 euro suurust investeerimisportfelli. “Meie näite puhul võiks teenida passiivset tulu 1500 eurot kuus ehk umbes 18 000 eurot aastas,” pidas Liivamäe mõistlikuks. ”Aga 15-aastase investeerimishorisondi puhul tuleks arvestada ka inflatsiooniga. Seega, raha ostujõu kontekstis tuleks seda eesmärki korrigeerida inflatsiooni võrra suuremaks."

"Kõige lihtsam oleks säästmist mitte vaadata kui eurosid, vaid protsente sinu sissetulekust. Eeldusel, et sissetulekud ajas kasvavad, ei saa maha jääda ka sinu investeeringutele kuluv summa, kuna mõlemad on omavahel seotud mõttelise protsendiga. Nii oled kindel, et eesmärk on alati korrigeeritud inflatsiooni võrra suuremaks."

NÄIDE:

Kui täna teenime Eesti keskmist palka ehk 1500 eurot kuus, siis 30% kõrvale pannes on meie investeeringute summa 450 eurot. Kui me kümne aasta pärast teenime näiteks 3200, siis 30% on kasvanud eurodes 960 euroni.

Tehes enda jaoks läbi samasuguse mõtteharjutuse, saab igaüks hakata kaaluma, kui kõrge riskiga ollakse nõus oma raha kasvatama. Liivamäe sõnul, mida pikem on aja horisont, seda konservatiivsem võib olla. “Meie näite puhul, kuus kuni seitse protsenti tootlust, on konservatiivne, sest kui me võtame näiteks S&P 500, siis tema aasta keskmiseks tootluseks on tulnud 11%,” märkis ta.

Vali endale sobivad investeerimisinstrumendid

Kui sa oled pannud paberile oma eesmärgi, arvutanud läbi, kui suurt portfelli selle jaoks tarvis on, tuleb hakata mõtlema, kuhu ja kuidas oma raha paigutada. “Sõltuvalt sinu eelistustest, taustast ja riskitaluvusest, tuleb valida, millised varaklassid sobiksid sinu eesmärgi täitmiseks,” toonitas Liivamäe.

Investeerimisega kaasnev risk

Investeerimisega kaasneb alati risk, aga riski aitavad hinnata intressid või võimalik tootlus. Juhul, kui tegu on madala riskiga instrumendiga, näiteks mõne suurriigi võlakirjad, siis on tootlus enamasti madal, kindlasti alla viie protsendi. Keskmise riskiga instrumentide tootlus võiks olla 10% ringis. Üle 15%-20% tootlusega instrumendid loetakse väga kõrge riskiga instrumendid, nt ilma tagatiseta laenud või miks mitte krüptovaluutad.

Tema enda portfell on tänaseks umbes 1.5 miljonit eurot ja ta on investeerinud pea igasse võimaliku varaklassi, kuid ta ei soovita alustaval investoril tema praegust portfelli üks ühele kopeerida. “Mul on 40% aktsiates, 35% laenudes ja võlakirjades ning 20% kinnisvaras, lisaks natukene rahas. Minu valikud on natuke kõrgema riskiga, et teenida kõrgemat tootlust.” Ta lisas, et kõigile selline portfell ja riski aste aga ei pruugi sobida.

Kuna meie soov oli teenida passiivset tulu, soovitab Liivamägi vaadata järgmiste instrumentide poole. "Universaalselt võiks öelda, et investeeringuid tasub hajutada ja passiivse tulu saamiseks sobivad võlakirjad, laenud ja dividendiaktsiad.” Siiski rõhutas Liivamägi, et finantsturgudel käib risk ja tootlus käsikäes. Võttes suuremat riski, on võimalus teenida rohkem.

Järgi enda tehtud plaani

Finantsiline vabadus, kasvõi osaline, ei tule lihtsalt niisama. Seega on Liivamäe viimane mõttetera ka ühtlasi kõige olulisem punkt. “Me oleme läbi käinud kogu selle teekonna – meil on personaalne investeerimisstrateegia kokku pandud. Nüüd aga ootab ees kõige igavam, kuid psühholoogiliselt kõige raskem osa, planeeritud strateegia järgimine,” märkis Liivamäe.

“Ausalt rahast” näite puhul tuleb järgmised 15 aastat igakuiselt kõrvale panna umbes 650 eurot, juhul kui me ajame taga seitsme protsendipunktilist tootlust. See tagab meile ligemale 210 000 euro suuruse portfelli, mille igakuine tootlus jääb Eesti keskmise palga ümber. Juhul, kui me otsustame agressiivsema portfelli kasuks ja võtame eesmärgiks 11%, siis sama tulemuse saamiseks tuleb igakuiselt investeerida 30% vähem, ehk 450 eurot.

Kui me aga lähtuks teises punktis välja käidud mõttele, et investeerida kindel protsent meie sissetulekust, siis me võime jõuda seatud eesmärgini kiiremini, kuna eelduslikult sissetulekud ajas kasvavad.

Aga kõik ei ole nii must-valge ja seda tõdes ka Liivamägi, lisades, et “Aeg teeb oma töö, kuni jõuad eesmärgini või tulevad elus muudatused ja sinu esimene “miks” muutub.” Selles pole tema sõnul aga midagi halba, siis tasub lihtsalt alustada taaskord esimesest punktist, panna paika uus “miks”, sellest lähtuvalt plaan üle vaadata ja uuesti läbi mängida.