Vedel sisu, suhkrulaks ja tarbija petmine ehk kuidas maitsevad odavad ning hirmkallid vastlakuklid?

Vastlakuklid
Foto: Silver Siilak

Juba homme on käes vastlapäev ja lahti läheb traditsiooniline kukliralli. Nii palju nagu on erinevaid maitseid, on ka valikuid ja ka meie otsustasime toimetusega proovida kolme erinevat. Valikut tehes lähtusime seekord hinnast: kõige odavam kukkel, keskmise hinnaga kukkel ning kõige kallim kukkel. Kas mõne kohviku vahukoorese saia kõrge hind on õigustatud või sobib maiustamiseks ka toidupoes leiduv sortiment?

Laual on kolm kuklit ning oma ausa hinnangu annavad kolm toimetajat. Enne hindamist oli vaid teada, et kõigil kolmel kuklil on erinev hind ja need on ostetud erinevatest kohtadest. Järjestamegi nüüd need hinna põhjal, alustades odavaimast.

Reval Kondiiter – vastlakukkel jõhvikamoosiga. Toimetuse hinnang: 2 punkti 5-st

Kukkel
Foto: Silver Siilak

Esmapilgul ei avalda see kukkel kellelegi erilist muljet – see on pisike ja üsna lömmis muljega. Kui kukli lahti lõikame, tabab aga tõeline ahastus: kus on paki peal lubatud moos? Lähedalt uurides on näha, ahhaa, pisike moositäpike seal saia otsas tõesti on. Küll aga tekib tunne, et tarbijat on eksitatud, sest selle kukli nimetamine moosiga vastlakukliks on ilmselge liialdus.

Maitseme. Saias on tunda tugevat kardemoni, kommenteerib üks toimetaja. Teine toimetaja hindab moosi hapukust, ent vahukoor maitseb veidi võltsilt ja üsna magusalt. Kolmanda toimetaja sõnul on selle kukli sai kehvem kui Kirde sai ja ta pigem sööks seda kui antud kuklit.

Kukleid saab toidupoest 2 tükki karbis, hind Prismas 1,49 eurot.

Kukkel
Foto: Silver Siilak

Ristikheina kohvik – vastlakukkel pohlamoosi ja toorjuustukreemiga. Toimetuse hinnang: 4 punkti 5-st.

Kukkel
Foto: Silver Siilak

Selle kukli visuaal on juba hoobilt parem kui esimese kukli puhul – marjad vahukoore peal lisavad värvi ja kutsuvad sööma. Nii sai kui vahukoor tunduvad kvaliteetsemad ja ka kukli läbilõige toob rõõmu. Moos on ilusti olemas ja isegi mõned marjad leiab selle seest, mis küll ühel toimetajal tekitab tunde, et see polegi moos, vaid kõigest külmutatud marjad ülessulatatuna.

Maitsmisel tuleb tunnistada, et kuigi visuaalselt on näha, et saiale on lisatud kardemoni, siis on seda pigem vähem tunda kui näiteks esimese puhul. Moos on mõnusalt hapu, mis meeldib ühele toimetajale. “Kui ma peaksin ühe neist kolmest ise ostma, valiksin ma selle,” kiidab ta. Üldiselt on kuklisai pehme ja maitsev, vahukoor on mõnusalt mahe ning hinna-kvaliteedi suhe on paigas.

Kukleid saab Ristikheina kohvikust, ühe hind on 3,2 eurot.

Kukkel
Foto: Silver Siilak

Bar-buffee Nikolay – vastlakukkel pistaatsiapähkli ja patisserie kreemiga. Toimetuse hinnang: 4,5 punkti 5-st

Kukkel
Foto: Silver Siilak

Selle maitsetesti kõige kallim kukkel. Kuigi esialgu võttis imestama küll, et miks selle eest hingehinda küsitakse, siis karpi avades saabus tõde: see oli lausa hiiglaslik! Võrreldes kahe eelneva kukliga oli see pea pool korda suurem. Visuaalselt väga ilus: palju tuhksuhkrut, pistaatsiapähklipuru ja ohtralt kreemi. Võttis vesistama küll.

Kui kukli läbilõikasime, ilmnes aga esimene “viga”. Nimelt oli antud kukli täidis äärmiselt vedel ja voolas kui ojana saia seest välja, mis küll lisas sellele mahlasust, aga tegi ka söömise üsna ebamugavaks. Kuna kukkel oli väga suur nii saia enda kui kreemikuhja poolest, ei kujuta väga ettegi, kuidas seda süüa nii, et pärast koristama ei peaks. Tulles aga maitse juurde, tuleb tunnistada, et kvaliteet on siin küll esikohale seatud. Sai on imeliselt pehme ja õhuline, pistaatsiatäidist on ohtralt ning samuti ka kreemi. Küll aga võib siinkohal veidi nuriseda, et kuigi pistaatsia on soolane, on antud täidis siiski üsna magus. Üks toimetaja tundis puudust ka hapukusest ning teine oleks pigem eelistanud rohkem soolakamat sisu. “Kui sa selle kukli ära sööd, siis sa tahad kindlasti midagi soolast peale seda,” on üks kommentaar. Tõeline magusalaks on saabunud, sest kukkel on tõepoolest rammus.

Kukleid saab Nikolay kohvikust, ühe hind on 5 eurot.

Kukkel
Foto: Silver Siilak

Kokkuvõte

Kolm erinevat kuklit kolmest hinnaklassist ei maitsenudki nii erinevalt kui me esialgu arvasime. Küll aga oli tunda vahet saia ja vahukoore kvaliteedis ning täidise rohkuses. Igal kuklil olid oma head ja vead ning kindlat lemmikut toimetajate hulgas ei selgunud.

Reval kondiitri kuklid oli kõige odavamad ja kahjuks ka kõige vaimuvaesemad. Ei hiilanud need ei maitse ega välimuse poolest. Moos oli meeldiv, aga koguseliselt oli see praktiliselt olematu. Saia puhul hinnati kardemoni maitset.

Ristikheina kohviku kukkel meeldis kõigile, sest seda oli mugav süüa ning maitses hästi. Moosi poole pealt kõlas etteheide, et see polnudki niivõrd moos, vaid kõigest mõned marjad. Hinnati ka hapukust ja toorjuustukreemi mahedat maitset.

Nikolay kohviku kukkel võlus meid oma erilisuse poolest – tõeliselt uhke sai koos uhke kreemimütsi ja pähklipuruga. Midagi ootamatut üsna traditsiooniliste vastlakuklite seas. Maitse oli väga hea, aga täidis oleks võinud olla vähemmagusam. Sai oli kohev ja värske, kreem koos pistaatsiapuruga mõnusaks lisandiks. Kuigi see oli üsna kallis, piisab ühest kuklist ühele sööjale küll ja veel. Magusalaksu vältimiseks soovitame sõbraga jagada!

Kommentaarid puuduvad