Peaasi.ee avas kohvikud, kus saab rääkida oma muredest: vaimse tervise probleemid pole häbiteema

Kuidas nädalavahetusel toimunud projekt läks?

Vaimse tervise kohvikutega alustasime juba 2021. aastal ning oleme esimesest kohvikust peale näinud, et inimestel on huvi ja valmisolek jagada oma vaimse tervise muresid. Katsetasime vaimse tervise kohviku formaati erinevatel üritustel ning sellest aastast otsustasime katsetada regulaarsete kohvikute korraldamisega iga kuu viimasel laupäeval, et inimesed teaksid juba ette, millal vaimse tervise kohvik toimub. Loodame seeläbi jõuda ka inimesteni, kes esimesel korral veel vabatahtlikuga rääkima minna ei julge.

Kui palju oli neid, kes julgesid tulla oma muredest rääkima?

Rääkijate arv on varieeruv iga kohviku puhul. Näiteks, viimase vaimse tervise kohviku puhul oli Tallinna ja Tartu peale kokku 11 inimest, kes tulid enda muret jagama vabatahtlikele. Ühe vestluse pikkus on ligikaudu tund aega ja vahel kauemgi. Eelmisel aastal korraldasime neljal erineval üritusel vaimse tervise kohviku ning kokku osales toetavates vestlustes 32 inimest.

Milliste muredega teie poole pöörduti?

Inimesed on uurinud nii iseenda kui ka lähedaste toetamiseks nõuandeid: kuidas tulla toime ärevusega? Kuidas toetada lähedast, kellel on depressioon? Aga on olnud ka inimesi, kes polegi tahtnud otseselt jagada vaimse tervisega seotud murekoormat, vaid lihtsalt rääkida hetkel teemaks olevatest väljakutsetest. Vabatahtlikud on saanud olla toetavaks kuulajaks inimestele, kes on kaotanud lähedase suitsiidi tagajärjel või ka neile, kes püüavad iseenda suitsiidimõtetega toime tulla.

Kuidas vaimse tervise kohvik tulevikus edasi tegutseb?

Edaspidi toimub vaimse tervise kohvik koostöös Reval Cafega regulaarselt. Esialgu oleme toimumise ajaks kokkuleppinud iga kuu viimase laupäeva, kuid oleme kohviku kontseptsiooni arendamisel paindlikud ning vaatame iga kohviku toimumise järgselt eelnevale kohvikule otsa: mis toimis, mis ei toiminud. Püüame leida mitte toimimiste põhjused ning neile siis ka kiired lahendused. Kohvikus on kindlasti alati olemas vaimse tervise materjalid ning vaimse tervise esmaabi koolituse läbinud vabatahtlikud.

Tasa ja targu püüame kohvikutele lisada ka praegu mõtteis olevaid arendusi. Kindlasti soovime koos Reval Cafega leida viise, kuidas vaimse tervise teemasid kohviku keskkonnas ka laiemalt käsitleda. Aga lisaks on meiega ühendunud ka mitmeid vabatahtlikke teistest Eesti piirkondadest, kes oleksid valmis alustama vaimse tervise kohvikute korraldamisega ka nende endi kogukonnas. Kindlasti soovime neid selles toetada!

Miks selline algatus on vajalik?

Vaimse tervise kohvikutel on ühiskonnas väga oluline roll, millel on ennetav mõju vaimse tervise murede suhtes. Nimelt, saavad inimesed külastada vaimse tervise kohvikut ja saada esmast leevendust enda muredele ning vajadusel ka informatsiooni edasiste abivõimaluste kohta. Vaimse tervise esmaabi vabatahtlikud on koolitatud sellise abi andmiseks. Lisaks on sellel võimalusel ka normaliseeriv mõju vaimse tervise raskuste suhtes. Kohviku keskkonnas vaimse tervise teemade kajastamine näitab, et vaimse tervise mured pole häbi teema, millest rääkida suletud uste taga.

Kui keegi kardab rääkima tulla, siis kuidas hirmu maha võtta?

Vaimse tervise esmaabi vabatahtlikud on täiesti arvestanud sellega, et rääkija võib tunda hirmu. Üks võimalus hirmu leevendamiseks on vestluse nö ülessoojendamine - selleks on vestluslaual küsimused, millele vabatahtlik ja rääkija saavad ühiselt vastata ning seejärel tekib sujuvam vestlus. Teiseks, vabatahtlikud saavad rääkijal hirmu leevendada, tehes selleks koos näiteks hingamisharjutusi. Peale selle, on võimalik tulla vabatahtlikuga vestlema koos enda lähedasega. Lisaks võib aidata ka see teadmine, et vabatahtlikud on normaliseeriva hoiakuga vaimse tervise murede suhtes ning järgivad konfidentsiaalsuse põhimõtet vestluses.