Reklaam sulgub sekundi pärast

Murettekitav reaalsus: iga kümnes eestlane tarvitab rahusteid või unetablette

Pilt on illustratiivne
Pilt on illustratiivne — FOTO: 123rf

Iga kümnes eestimaalane kasutab vähemalt korra aastas unetablette või rahusteid. Pensionäridest tarbib neid ravimeid iga neljas.

Eestis kasutatakse rahustite ja uinutitena valdavalt bensodiasepiine ja bensodiasepiinisarnaseid aineid ehk nii-nimetatud z-ravimeid. Peamiselt tarvitavad inimesed neid uneprobleemide, ärevushäirete või depressiooni korral.

"Nende ravimite kasutajate arv on ligikaudu 10% kandis," tähendas Ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo spetsialist Katrin Kurvits. 

Kuigi ravimikasutuse andmetest ei nähtu, et ravimite kasutamine oleks eestimaalaste seas viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud, ei ole suudetud nende tarvitamist ka aja jooksul vähendada. 

"See on küllaltki sage, kui võrrelda kasutamise sagedust näiteks Rootsi (umbes 7% elanikkonnast) või Taaniga (umbes 4% elanikkonnast), kus on õnnestunud nende ravimite kasutamist aastate jooksul oluliselt vähendada," märkis Kurvits.

"Võrreldes Rootsi ja Taaniga on Eestis eeskätt bensodiasepiini tüüpi rahustite (nagu diasepaam, alprasolaam) kasutamine oluliselt sagedasem," lisas Kurvits. 

Suureks murekohaks on nende ravimite väga sage kasutamine eakate hulgas – ligikaudu iga neljas 65-aastastest ja vanematest kasutab neid ravimeid.

"Vanemaealised on tundlikud kõrvaltoimete suhtes, nagu uimasus, mäluhäired või tasakaalu, koordinatsiooni ja reaktsioonikiiruse halvenemine, mis omakorda suurendab kukkumiste ja traumade teket,“ märkis Kurvits. 

Z-ravimid muudab ohtlikuks, et nendest on kergesti sõltuvust tekitava. "Seetõttu on oluline, et rahustite ja uinutite kasutamine piirduks võimalikult väikese annusega ja lühiajaliselt (mitte üle 2-4 nädala)," tõdes Kurvist. 

Ravimiameti andmete järgi tarbib ravimeid pidevalt ligikaudu 30 000 inimest.

Vaata, milliste soovituste abil on võimalik uneprobleeme leevendada.

Kommentaarid puuduvad