Eesti mees sõitis oma Ukraina pruudile sõjapõrgusse järele: ta on minust kindlasti kordades tugevam

''Olukord mõjutab mind väga, nii töö kaudu kui ka kodust olukorda pingestab Vene Föderatsiooni agressioon ikka korralikult. Pidevalt alateadvuses trummeldav tunne, et kuidas mu ämmal, äial ja pruudi väikesel vennal läheb ja kas ma neid enam üldse näen, on kergelt öeldes rusuv,'' avab Mart.

Ta sai kaks päeva pärast sõja algust teada, et ka Lvivi oblast, kus antud ajahetkel tema pruut viibis, oli saanud dessantnike sihtmärgiks. ''Seega oli vaja tegutseda. Sain sõbra nõusse ja asusime reedel kella kuue paiku õhtul teele,'' kirjeldas Mart. Ta oli pidevas suhtluses oma pruudiga. ''Minu tüdruksõber oli tegelikkuses kordades tugevam ja rahulikum minust, kes ma paaniliselt samal ajal Poola poole kiirustasin,'' meenutab ta.

''Tegime peatuse Leedus ühes Maxima parklas ja magasime kaks tundi. Tundus ebaaus lihtsalt rohkem põõnata. Kui me Medyka piiripunkti jõudsime järgmise päeva pärastlõunal, siis algas pidev ootamine. Oli täielik infosulg, teadmatus ja stabiilne külm naha vahel. Teadsime, et pruut oleks pidanud saabuma juba kaheksa paiku õhtul Poola. Muidugi seda ei juhtunud. Lõpuks saime ta siiski rongist kätte kella kuue paiku hommikul,'' meenutab mees emotsionaalselt.

Mardi hinnangul on olnud tema Ukraina pruut siiani väga rahulik. ''Ma ei tea, kas see stoilisus on midagi, mida ta on õppinud Eestis viimase kolme aasta jooksul või on see sisemine rahu ja mitte paanitsev suhtumine tekkinud juba 8 aasta jooksul, mil Venemaa sõjategevus on Ukrainas tegelikult aset leidnud, ma ei tea. Eks ta on ikka oma vanemate ja venna pärast mures, aga hüsteeritsemine ei aita kedagi,'' lausub Mart realistlikult.

Paar elab siin ja tuttavaks said nad siis, kui Mardi ukrainlannast tuli kolm aastat tagasi siia ülikooli. ''Veidi peale seda ka kohtusime ja oleme sellest ajast alates koos olnud.'' Mart leiab, et pole sellise teoga mingi kangelane. ''Kangelased on need, kelle tõttu on praegu Eesti ja Euroopa ehitusobjektid tühjad ja kes läksid tagasi koju, et Venemaale vastu astuda ning uskumatuid ohverdusi teha oma kodumaa nimel,'' lausub ta. Samuti tema arvates ka need, kes aitavad kohalikel sõdida ja Putini agressioonile avalikult vastu astuvad.

''Kangelane on mu pruudi väike vend, kes äsja sai täiskasvanuks ja ei saanud sellepärast meiega tulla, sest kätte on vaja võtta varsti relv. Kangelased on need, kes teavad, et nad võiks riigist lahkuda oma soo, vanuse või muu põhjuse tõttu, kuid ei tee seda. Elagu need kangelased,'' ütleb Mart.

Nad soovivad Eestis jätkata rahumeelset elu ja loodavad parimat. ''Edasi elame nii nagu varem. Püüame lihtsalt rohkem inimesi, eriti oma sõpru Venemaalt, teavitada sellest, mis toimub tegelikult ja kuidas nende riiki tegelikult juhitakse. Nad ei vääri seda, veel vähem nende naaberrahvad,'' sõnab ta.