Vihjed viisid kohutava avastuseni: Tallinna elumajast avastati 87 piinlevat koera

11. septembril avanes põllumajandus- ja toiduameti (PTA) ametnikele loomakaitseseltsidelt tulnud vihjete peale Kristiines ühte eramajja kontrollima minnes kohutav vaatepilt.

„Esmane vaatepilt, mida me nägime, olid need pidamistingimused. Ehk siis ukse avanedes lõi ninna äärmiselt tugev väljaheidete uriinisegune hais, mis tegelikult põhjustas juba eluohtliku gaasi ammoniaagi tekkimist,“ ütles PTA loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialist Carol Laurimaa.

Ruumide põrandad olid määrdunud koerte väljaheidetega, loomadel puudus ligipääs puhtale joogiveele ning nad olid paigutatud väga kitsastesse tingimustesse, kus lisaks piisavale liikumisruumile puudus ka piisav kogus hapnikku. Kuna loomade sinna jätmine oleks olnud neile eluohtlik, võeti omanikult ära kõik 87 Pomeraniani [kääbusspitsi] tõulaadset koera ning viidi nad hoiule Tallinna loomade varjupaika.

„Võiks öelda, et neil olid sellised tüüpilised tervisemured, mida me näeme, kui on tulnud jälle suur seltskond kutsikavabrikust koeri. Aga nende puhul ütleks, et see oli eriti hull. Näiteks nende hambad – väga paljudel – on hästi kohutavas seisus. Ongi näiteks olukord, kus on ligi kümnekuune kutsikas, aga ta hambad näevad välja nagu 10-aastasel koeral. Küüned olid tohutult pikad, mis kindlasti tekitasid neile väga palju valu kõndides. Piimanäärme kasvajad vanematel emastel koertel, mis räägib sellest, et nad olid pidanud väga palju oma elu jooksul poegima. Põhimõtteliselt võib öelda sünnitusmasinad,“ kirjeldas Varjupaikade MTÜ kommunikatsiooni- ja annetuste kogumise juht Anni Anete Mõisamaa.

Pealtnäha oli maja, kus loomi hoiti, täiesti tavaline, mistõttu ei oleks keegi osanud kahtlustadagi, et suletud uste taga piinleb igapäevaselt pea 90 koera. Juhtumile saadi jälile ainult tänu tähelepanelikele inimestele ning seejuures ei mõistnud loomade omanik endiselt, miks põllumajandus- ja toiduamet koerad ära viib.

„Tegelikult püüdis [omanik] kontrolltoimingu ajal – kus me olime juba talle öelnud, et need loomad siia jääda ei saa – osasid loomi meie eest peita. Üle 20 koera paigutas ta pööningule kõige tagumisse nurka, väiksesse 1,5 kuupmeetrisesse transpordikärusse ja viis koera peitis verandal olevatesse pappkastidesse, püüdes jätta muljet, et loomi ei ole,“ kommenteeris Laurimaa.

Vaatepilt, kus ühest koeravabrikust leitakse lausa 87 koera, on üsna harukordne. Kahjuks on aga loomade vastutustundetu paljundamine majanduslikel eesmärkidel Eestis endiselt väga suur probleem. Loomakaitsjateni jõuab selliseid vihjeid nimelt igal kuul.

„Kahjuks ikkagi neid kutsikavabrikust päästetud koer meile ikka aeg-ajalt tuleb, aga ütleme niimoodi, et nii suures hulgas nagu nüüd on tulnud, 87 koera, õnneks väga tihti ette ei tule. Viimane selline suurem juhtum, mis tuleb meelde, oligi 2021. aasta lõpul, kui meil tuli 94 Chihuahua laadset koera korraga sisse,“ tõi Mõisamaa näite.

Ühest küljest tegeletakse koeravabrikutega sellepärast, et inimesed eelistavad saada neid tõulaadseid loomakesi veidi odavamalt. Samuti seetõttu, väga kaua on saanud koeravabrikud tegutseda nii, et keegi neid palju ei takista. „Tihtilugu juhtub see, et need omanikud või kasvatajad nii-öelda saavad nende loomadega hiljem edasi tegutseda, et kas nad siis hangivad uued loomad endale ja teevad siis uue kutsikavabriku. See on selline praktika praegu, et sellist nii-öelda loomapidamisõigus neilt ära ei võeta kahjuks, ütles Eesti Loomakaitse Seltsi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Geit Karurahu.

Siinkohal viitab Karurahu põllumajandus- ja toiduametile, kellele on juba aastaid ette heidetud seda, et loomi võeta jõhkardite käest piisavalt kiiresti ära. Ametnike käed seob aga kinni seadusandlus.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.