Reklaam sulgub sekundi pärast

Veab, aga mitte kõigil: osadele töötajatele on uuest aastast ettenähtud rohkem puhkaega

Tööinspektsioon hakkab esmakordselt ette teatama, milliseid firmasid tullakse järgmisel aastal kontrollima, kas töögraafikud on ikka normaalsed või on töötajad liiga pikaks ajaks tööle rakendatud. Samuti peab uuel aastal puhkeaega rohkem andma kui seni, vahendab "TV3 uudised".

Kui sellel aastal peab andma igal juhul ühe täispuhkepäeva, siis järgmisest aastast kaks. Esmaspäevast reedeni tööl käivatel inimestel ei maksa hõisata, sest nendele ei muutu mitte midagi. Ent graafiku alusel töötavate inimeste jaoks on tegu väga põhimõttelise muutusena.

Euroopa Kohtu otsusel tuleb uuest aastast anda töötajale puhkeaega korraga pikemalt. Nimelt tuleb iganädalasele puhkeajale lisada sama hooga tavaline igapäevane puhkeaeg. "Ühes nädalas tuleb järjestiku see 11 tundi ja graafikuga töötajate puhul pluss 36 tundi. Kui varasemalt võis graafikuga töötaja reedeõhtul puhkama minna ja ta sai juba pühapäeva hommikul tööle naasta, siis nüüd peab ta saama selle 11 tundi ja ta võib minna tööle tagasi alles pühapäeva õhtul," ütles MKM tööala kantsler Ulla Saar.

Graafikutega töötamine muutub raskemaks, tööle tuleb uusi inimesi ja ettevõtjate kulud suurenevad. Nii nentis Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts pöördumises ministeeriumi poole. Tööinspektsiooni juhi sõnul on probleem vaid juhul, kui tehakse ületunnitööd. "Üldjuhul on nii, et kui ületunnid on graafikusse sisse kirjutatud, siis on probleeme ka selle järjestikuse 36 järjestikuse tunni nõude täitmisega. Kui ületunde ei ole, ehk siis töötaja käib tavapäraselt 168 või 176, olenevalt kui pikk kuu on, siis tegelikult ei ole probleemi kahe järjestikuse vaba päeva andmisega," ütles tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep.

Tõsi, 47 kompromissitut puhkeaega järjest on helgem, kui enamikes riikides. "Tööinspektsioon ikka juhib tähelepanu rikkumistele, sest töötaja töövõimet peab hoidma, olenemata sellest, kas töötaja sellest ise saab aru või ei saa. Alati ei suuda meie kindlaks teha, kas see oli ühekordne juhtum, või tavaline praktika," lisas Saarep. Kusjuures, ei loe ka see, kas töötaja ise soovib mõnel nädalal teha rohkem tööd, et hiljem vabu päevi hulgi võtta. Ei tohiks ka kahte päeva eraldi välja võtta.

Graafikute uurimisel on tööinspektsioon avastanud viiteid sisuliselt orjastamisele. "Meil on täiesti olnud tööalase ärakasutamise juhtumeid, mis võivad omakorda viidata inimkaubanduse juhtumitele, kus inimesed töötavad kaks-kolm nädalat järjest, 14-15 tundi päevas. Mõnel juhul nad on olnud välismaalased, aga tegelikult on ka eestlastega olnud selliseid rikkumisi," tõi Saarep näiteid. Sel viisil kontrollib tööinspektsioon igal aastal tuhandeid ettevõtteid, kuid esmakordselt tehakse uue aasta alguses nimeliselt avalikuks, keda järgmisel aastal kontrollima tullakse.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot TV3 uudiste kohta saab SIIT.