Uus sünnipäev, uus elu: 27-aastane eestlane sai tänu elundidoonorlusele uue südame

Lätis päästis inimene elundidoonorlusega pärast oma surma veel mitme inimese elu. Sarnane olukord oli ka 27-aastase eestlasega, kes tänu doonorile täna elus on. „Üks elundidoonor võib päästa väga paljude inimeste elu või elukvaliteedi, kui me räägime käe või näo siirdamisest," ütles Eesti Arst.

28-aastane Andre Joosep Arming on pealtnäha täiesti tavaline noor, kes õpib ülikoolis ning igapäevaselt elab ja hingab kunsti. Mis aga esmapilgul välja ei paista, on karm diagnoos, mille ta sai juba sündides: südamepuudulikkus.

„Kui ma kasvasin lapsena üles, oli see tegelikult kuidagi raske protsess, kuna ma nägin, kuidas minuvanused lapsed tegid neid asju ja harrastasid neid kogemusi, mida mina ei saanud teha. Mul puudus võime rakendada füüsilist koormust, ma ei saanud sporti teha. Ma olin alati peamiselt üks pealtvaataja,” ütles Andre Joosep Arming

Esimesed 27 aastat oma elust elas Andre Joosep ennast justkui tagasi hoides. See oli ka aeg, kus ta avastas enda jaoks kunsti ning väärtustas seeläbi igat päeva. Juba teismelisena elas ta üle mitu rasket operatsiooni ja isegi infarkti. Samal ajal kui teised temavanused keskendusid tavapärastele teismelise probleemidele, pidi tema mõtlema, kui palju talle veel aastaid antud on. Andre Joosep ei tohtinud tõsta mitte ühtegi raskust ning sai omal jalal liikuda vaid kuni viisteist meetrit. 25-aastaselt sai ta lõpuks südamesiirdamise nimekirja, kuid selleks ajaks olid tervisenäitajad juba väga kehvad. 27. eluaastaks pidi ta iga kümne päeva tagant käima arsti juures, et saada eluks vajalikku ravimit. Ühel päeval ei saanud ta aga enam koju.

„Mu tervislik seisund läks nii halvaks, et ükski teoreetikum, ükski südant turgutav ravim enam ei aidanud kaasa. Ma olin väga lähedal sellele, et mind oleks pannud ECMO peale. ECMO on siis kunstlik kooma,” rääkis ta.

Trööstitus olukorda saabus viimaks lootusekiir, kui tuli teade, et sobilik doonorsüda on olemas. Järgmisel hetkel oli ta juba kopteris ning teel Helsingi haiglasse, kus toimus siirdamine. Operatsioonist ärkas ta üles viis päeva hiljem ning olukorra reaalsus jõudis kohale alles taastudes.

„See üks kuu, mis ma veetsin Soomes, oli aeg...ikkagi peegeldasin tagasi, mis juhtus ja võtsin selle kohustuse omaks jätkata väärikalt selle teise inimese elu.”

Andre sai 27-aastasena uue võimaluse tänu doonorile, kes oli enne oma lahkumist nõustunud oma elundite siirdamisega. Selliseid inimesi on täna Eestis üle 40 000, kuid neid võiks meie elanikkonda arvestades olla palju rohkem, sest inimesi, kes ootavad oma valguskiirt, on väga palju.

„Üks elundidoonor võib päästa väga paljude inimeste elu või elukvaliteedi, kui me räägime käe või näo siirdamisest. Ja lisaks elunditele on võimalik ju kasutada kudesid, ehk siis firma silma sarvkesta, luud, veresooni,” ütles Eesti Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühingu juhatuse esimees dr Ain Kaare.

Näide sellest, kus ühe inimese otsus võib päästa mitme inimese elu, on võtta isegi lõunanaabrite juurest. Märtsi keskel toimus Lätis operatsioon, mille käigus said uue elu lausa viis inimest. Üheks neist Andrejs, kes sai omale uue maksa. „Nüüd on mulle antud võimalus elada! Nüüdsest on mul kaks sünnipäeva,” ütles mees.

Arstide sõnul on oluline ennast ise doonoriks märkida, sest lähedaste jaoks võib see olla liiga raske otsus.

„See tahteavaldus on digiloos võimalik teha ja alati on kõigil kergem otsustada, kui selline kurb sündmus perekonnas või suguvõsas on, kui me teame selle lahkunu enda tahet, kas ta on tahtnud olla elundidoonoriks või mitte,” lisas dr Ain Kaare.

Elundidoonoriks saavad hakata kõik täisealised inimesed, tehes vastava linnukese Digiloo portaalis. See väike linnuke võib kellegi teise jaoks tulevikus tähendada väga palju.

„Minu jaoks tähendab seda, kui keegi paneb linnukese elundidoonori jaoks, et sa annad võimaluse teisele inimesele ka lõpuks sellist täiuslikku ja võimekat elu jätkata. Isegi siis, kui neil pole neid võimalusi olnud, kes teab, kui kaua aega,” kommenteeris Arming.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.