Uus aasta, uus kallim? Alates detsembrist saab abielu lahutada ka internetis

"Eks me näe, kuidas sellega läheb," sõnas psühholoog-pereterapeut Karmen Maikalu "TV3 uudistele". "Minu kogemus näitab seda, et paljude inimeste jaoks lahutus lükkub edasi selle tõttu, et justkui on keeruline või omaette ettevõtmine see kohale minek." 

Abiellumise avaldusi saab interneti teel esitada juba kaks aastat, nüüd on vaid paari klikiga võimalik ka lahutada.

"Me teame ju, et tegelikult riik tuleb e-teenustega appi, et olla kiirem ja inimestel oleks lihtsam. Aga võib-olla oleks vaja inimesi aidata sel hetkel, kui neil on elus keeruline ja lahutus on just see aeg," tõdes Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. "Inimesed äkki ei taha kokku saada. Tihti me teamegi, et nad ei taha kokku saada ja see e-avalduse võimalus on see, et kodus üksteisest eraldi või koos esitavad avalduse - üks teeb avalduse, teine annab nõusoleku, makstakse riigilõiv."

Peale seda protsessi kehtib aga 30-päevane mõtlemisaeg, seega on võimalik veel ennatlikult tehtud otsuseid muuta. "On lihtsam esitada ja võib-olla tuleb rohkem emotsiooniotsuseid, aga kuna seal on see ooteaeg kuu aega, siis küllap need emotsioonid lahkuvad ja tegelikult ei lahutata, kui ei taheta," sõnas Pungas. 

Kui otsus on kindel, tuleb siiski ühe korra koos ka lahutust kinnitama minna, et välistada tahtevastast nõusoleku andmist või ühepoolset dokumentide täitmist. Kuigi Eesti keskmine abielu jääb püsima, siis veidi vähem kui pooled lõppevad siiski lahutusega. Käesoleva aasta jooksul on lahutatud 2743 abielu. 

"Eesti on Euroopa Liidu vaates lahutuste poolest üsna keskmine," sõnas Statistikaameti analüütik Henry Lass. "Kui vaadata perioodil 2010 - 2022 lahutuste arvu 1000 inimese kohta, siis Eestis oli see näitaja 1,9 ja sellega olime Euroopa Liidus 9. kohal. Esikolmikusse jäid näiteks Läti, Leedu ja kaugemalt Taani ja madalama lahutuste kordajaga olid Iirimaa, Malta ja Slovakkia."

Põhjuseid, miks inimesed enam teineteisega olla ei suuda, on mitmeid. Paljud neist koorusid välja koroonaajal, mil paljud suhted proovile pandi. "Kõige sagedasemad lahutuse põhjused võivad olla läheduse puudus, konfliktid ja teineteise mittemõistmine," sõnas Maikalu. "See läheduse puudus võib olla nii emotsionaalse läheduse puudus, kui füüsilise läheduse puudus. Konfliktid võivad olla sellised, kus minnakse lausa kättpidi kokku või karjutakse teineteise peal või siis selline külm sõda, mis võib olla väga pingeline seisund."

Pereterapeudi sõnul oskavad inimesed tänapäeval abi küsida ning pigem kergekäeliselt abielu ei lõpetata. Siiski on 56% lahutavatel inimestel ka alaealised lapsed ning oluline on omavaheliste konfliktide lahendamises säästa lapsi. Kuid kui kaua siis Eesti abielud püsivad?

"Keskmine abielu kestab ikkagi elu lõpuni, kuid kui vaadata lahutatud abielusid, siis näiteks 2023. aastal lahutatud abielu keskmine pikkus oli 11 aastat ja 11 kuud," avaldas Statistikaameti analüütik. "Või kui vaadata 2013. aastal sõlmitud abielusid, siis neist oli 2023. aastaks ehk 10 aasta jooksul lahutatud ligi neljandik."

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!