Tõeline suve nuhtlus: Eesti puugid levitavad lisaks tuntud haigustele juba uut viirust

Endale puugi külge saamiseks ei pea ilmtingimata metsa minema, ka linnaruumis on selline võimalus sama suur. Puukidelt saadavate haiguste esikohal on puukborrelioos, teisel kohal puukentsefaliit, mille rasked tüsistused on võimalik ära hoida vaktsiiniga.

"Suremus on küll tagasihoidlik ja väike, aga siiski see paranemine on väga vaevaline inimesele. Selle tõttu ei ole mõtet proovida, et äkki ma põen kuidagi kergemalt läbi. Selle tõttu on vajalik vaktsineerimine," ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkushaiguste arst dr Pille Märtin.

Vaktsineerimiseks ühte kindlat aega ei ole, aga kuna suvel on puugid peamiseks tüütuseks, siis on kõige tõhusam alustada vaktsineerimist varakevadel.

"Kui on esimene doos tehtud, siis teise doosi võiks teha kuskil 3-4 nädala pärast ja kolmanda doosi umbes 9 kuu kuni aasta pärast ja siis edasi jääb see intervall umbes 5-8 aaasta takka. Muidugi, eakamatel inimestel võiks see intervall pisut väiksem olla, et immuunmälu püsiks värskem," lisas Märtin.

Eesti puugid on tänavu levitamas ka uut malaaria sarnast viirust, kuid eluohtlik see ei ole ning pigem kulgeb kergelt. "Temasse haigestutakse suhteliselt harva ehk pigem on ohustatud immuunpuudulikkusega patsiendid ja need näiteks, kellel põrna ei ole. Tavaline terve immuunvastusega inimene, kes põeb nohu paar korda aastas ja mõnda muud tõbe vahetevahel, nendel inimestel võib see kulgeda üleüldse ilma igasuguste sümptomiteta ja inimene ei saagi aru, et ta on puugi käest veel midagi omale saanud," täpsustas Märtin.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.