Suured laenumaksed ning ostude edasi lükkamine: keskmise eestlase väljavaade tulevikule on tume

"Kolmanda kvartali palganumbrid on madalamad kui teise kvartali omad," sõnas Statistikaamet analüütik Sigrid Saagpakk "TV3 uudistele". "See võib tulla nii hooajalisusest, et näiteks suveks, mida siis III kvartal hõlmab, võetakse tööle madalama palgaga inimesi - teise kvartali puhul peab tähelepanu pöörama ka sellele, et siis makstakse välja nt poolaasta preemiaid ja puhkusehüvitisi ja see kõik mõjutab statistikat.” 

Luminori ökonomist Lenno Uusküla sõnul on hinnakasv praegu palgakasvu vedamas. "Me endiselt räägime ostujõust, mis on 2021. aasta varasügisest oli 3% väiksem. Kolm aastat on mööda läinud ja ostujõud on veelgi väiksem, inimesed on edasi lükanud oma oste ja laenumaksed on suured. See on perede eelarvesse jätnud päris suure augu ja sealt endiselt toimub taastumine," sõnas ta. 

Mediaanpalk oli kõrgeim Tallinnas, järgnesid Harju ja Tartu maakond. Madalaim oli see aga Võru, Valga ja Ida-Viru maakonnas. Huvitava vahemärkusena saab lisada, et kõige enam kasvas palk võrreldes eelmise aastaga aga Hiiu maakonnas – 10,7%.

Kõige enam teenitakse IT-sektoris, kus brutopalk küündib 3506 euroni. Kõige kehvemine läheb majutus ja toitlustussektori töötajatel, seal küündis palk III kvartalis 1285 euroni.

Kui palju aga kogu seda palgarallit mõjutavad riigisektori töötajad, keda on Eestis kokku natuke üle 137 000?

"Me saame öelda seda, et saame vaadata ettevõtteid, mis on riigiomandis ja mis hõlmab ka ministeeriumeid. Seal oli keskmine palk kolmanda kvartalis ligi 2500, samas erasektoris oli see natukene madalam. Aga siinkohal ei saa ma öelda kui palju täpselt mõjutab nt elektrienergia tootmise sektorit riik või siis erasektor," sõnas Saagpakk.

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!