Soome ja Rootsi valmistuvad kriisiolukorraks: milline on olukord Eestis?

Ainuti küsimusele, kes kolmest on ettevalmistuses eduseisus või sabassörkija, ei saa Siseministeeriumi ja Päästeameti sõnul teemat komponentide rohkuse tõttu kergesti hinnata. Küll aga saab esile tuua ühe või teise tugevusi ning eeliseid, mille pealt on naabritel võimalik õppida. Näiteks on soomlased klassi priimuse rollis pommivarjendite olemasolu kontekstis. 

"Nemad on tegelenud elanikkonna kaitsega aastakümneid ja on meist täna ees," sõnas Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Tuuli Räim. "Ja sealt jälle vaadatas meil on täna õppida. Me ei pea leiutama jalgratast. Saame võtta selle, mis Soomes töötab, ka meile."

Päästeameti kriisiosakonna juhataja Meelis Mesi sõnul on Eestil olemas samuti kogemus okupatsiooni all olemisest ning seda kogemust on võimalik edasi anda põhjanaabritele. 

Novembris asuvad Soome ja Rootsi oma inimestele laiali jagama ajakohastatud ning täiendatud instruktaaže, kuidas tulla toime kriisides. Eestis on analoogiks olevalmis.ee veebileht.

Soomes avatakse hädavajalikku informatsiooni sisaldav veebileht. Rootslased lasevad käibesse jällegi miljonites eksemplarides samasisulisi füüsilisi materjale.

"Selle raamatu nimi ongi, et mida teha, kui sõda tuleb," sõnas Rootsis elav eestlane Kate Halliste. "Täpselt samasugused raamatud saime me ka kuskil kuus aastat tagasi. Seal ongi kirjutatud, et mida siis teha - tuleks varuda vett, konserve, raadiosaatjad, sooje riided ja nii edasi."

Soomes elava eestlanna Merli Vanala sõnul ei räägita otseselt sõjast. "Väga välditakse sellist hirmu tekitamist, aga räägitakse üldisemalt."

Ukraina sõja teisel aastal NATO-ga liitunud rootslased ja soomlased ei vaja enam eestlaste meeldetuletusi, kui reaalne oht on sõda ja miks on tarvis igatepidi halvimaks valmistuda. Päästjate praktikas väljendub see näiteks juba selles, et mõlema Põhjamaa päästetöötajad on aktiivselt naasnud varinguid käsitlevatele õppustele. 

Ka üle kümne aasta Rootsis elanud Kate Halliste on nihet seni heaoluühiskonda nautinud inimeste suhtumises märganud. Rootslast eestlasest suuremaks muretsejaks pidav Halliste lausub, et aina enam mõeldakse, kuidas ise kriisis hakkama saada ja mitte loota liialt palju riigi abile.

"Me täna oleme palju paremas seisus, kui me olime paar-kolm-neli aastat tagasi," sõnas Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Tuuli Räim. "Meil tõepoolest on olemas väga kindlad eesmärgid elanikkonnakaitses, mis on ka kaetud ressursidega."

Tuuli Räim sõnab, et eesootava nelja aasta perspektiivis on edasine eesmärk kasvatada Eesti rahva kriisiteadlikkust 40-ne protsendini kogu elanikkonnast. Täna on see protsent 15. 

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!