Sajad miljonit eurod kasutamata! Hunnik Euroopa raha seisab Eestis niisama

Euroopa kontrollikoja 2023. aasta ülevaatest selgus, et Euroopa Liidu võlg kasvas 2023. aastal hüppeliselt 458,5 miljardile eurole. Vaid aasta varem oli see 348 miljardit eurot, mis tähendab 32-protsendilist kasvu. 2021 aastaga võrreldes on aga võlg juba kaks korda suurenenud.

Euroopa Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus selgitas olukorda "TV3 uudistele". "See kasv on seotud jätkuvalt veel otsustega, mis tehti koroonakriisi haripunktis, kus moodustati eraldi rahastus, et need riigid, kes sai kõige suurema löögi, saaksid tuge. Selle rakendamine on olnud väga aegalne. Oleks olnud ootus palju kiiremini selle raha suunamine majandusse ja praegu me näeme, et kasutusele on võetud alla poole," sõnas ta.

See toob ka järgmise probleemini - nii uus kasutust ootav raha kui juba otsustatud taasterahastuse kasutuselevõtt venib, mis on tänases majanduslikus olukorras ja Euroopa võla olukorras paradoksaalne. Riikide põhjenduski pole vähem hämmastust tekitav, raha tuli nii eelmise eelarve lõpust järgi jäänud fondidest, koroonaga seotud taasterahastust kui uuest eelarvest ning tekitas segadust.

"Erinevatel liikmesriikidel on erinevad põhjused ja olukorradki on erinevad. Üks  kurioosne põhjendus on, et kunagi pole olnud nii palju Euroopa Liidu raha eelarves, mis kasutamist ootab. Kolmest erinevast kohast on võimalik raha kasutada ja see pole ka hea, kui raha ootab. See pani ka need inimesed korraliku pinge alla, kes sellega tegelesid," selgitab Pentus-Rosimannus.

Ka Eestis on Euroopa raha, mis olenemata kehvast majanduslikust olukorrast veel kasutuseta seisab. 

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu leiab, et eurorahade kasutamata jätmine on valitsuse tegemata töö. "Seda võlga on kergekäeliselt suures mahus võetud, riigid näevad selles väljapääsu oma majanduse stimuleerimiseks. See, et liikmesriigid on nõrgal järjel - kui me vaatame Eesti olukorda, siis meil välisvahenditest broneeritud 700 miljonit eurot jäi realiseerimata. See on juhtimise küsimus!"

Seisvad rahad võiksid aga Reinsalu sõnul aidata suuresti kaasa Eesti kaitseinvesteeringute suurendamisel. "Kaitseväe juhataja ütleb, et 1.6 miljardit on vaja lähiaastatel moona hankeks. Valitsus suutis vaid poole ette näha nominaalselt järgmise eelarve perspektiivis. Kui me võtaksime 800 miljonit eurot Euroopa liidu rahadest, siis see oleks vaid 20% ja meil oleks täies mahus eluline, eksistentsiaalne riigikaitsevajadus rahuldatud," leiab ta.

Euroraha kasutust oodatakse muidugi mitmes vallas, nii energeetikaga seotud muutustest tingitult, infrastruktuuri projektides, teaduses kui näiteks põllumajanduses.

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost!