Riigikogu otsustas: kriminaalid saavad jätkuvalt võimaluse Eesti kodakondsuseks

"TV3 uudised" vahendab, et riigikogu suures saalis oli neljapäeval esimesel lugemisel erakond Isamaa esitatud eelnõu, millega tühistataks kodakondsuse seaduses praegu kehtiv säte, millega saab anda erandkorras kriminaalkorras karistatud isikutele Eesti kodakondsuse. Esimesest lugemisest asi aga kaugemale ei jõudnud.

Riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder tõi välja, et mõne valitsuse ajal on antud 30-40 korral erandkorras kodakondsus neile, kes on kriminaalkorras karistatud. Mõne valitsuse ajal aga mitte ühtegi. "Siis on loomulikult läinud ka kodanikud kohtusse. See õigus on neil olnud, pöörduda kohtusse. Siis on hakanud kohus omakorda kaalutlema, kas kodakondsuse andmine või mitteandmine on põhjendatud olnud jne. See on tekitanud väga palju segadust, täiendavat bürokraatiat ja ebaõiglust. See on asja üks pool. Aga teine pool on ka kodanikuks olemise väärtustamine, lojaalsus, selged õigusriigi aluspõhimõtted ja selles kontekstis loomulikult see praktika, mis oli enne 2006. aastat – kui ei olnud võimalik korduvate raskete kuritegude eest ka saada erandkorras kodakondsust –, oli igati õigem ja põhjendatud ja sellepärast ka Isamaa saadikurühm esitas selle eelnõu."

Eelnõu algatajate sõnul oli sama keeld algselt ka 1995. aastal vastu võetud kodakondsuse seaduses. 2006. aastal viidi aga Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsiooni ajal kodakondsuse seadusesse säte, mis võimaldab anda erandkorras Eesti kodakondsust isikutele, kes on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid.

Kehtiva seaduse kohaselt võidakse Eesti kodakondsus erandina anda või taastada inimesele, keda on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest korduvalt karistatud ja kelle karistatus on kustunud. Arvesse tuleb võtta ka kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.