Reklaam sulgub sekundi pärast

Riigikogu liige avameelselt seksuaalsest ahistamisest: ta lubas endale minu keha puudutamist

TV3 uudised

Statistikaameti laiaulatuslikust suhteuuringust selgus, et töökeskkonnas on seksuaalset ahistamist kogenud 33% naistest ja 17% meestest. Üheks neist on ka Riigikogu liige Züleixa Izmailova, kes jagas avameelselt oma lugu.

Statistikaameti uuringust selgub, et iga kolmas naine ja iga kuues mees on töökohal kogenud seksuaalset ahistamist. Amet defineeris seksuaalset ahistamist kui seksuaalse alatooniga soovimatut käitumist, mis on inimest solvanud, alandanud või hirmutanud.

Statistikaameti projektijuhi Jana Brunsi sõnul oli naiste puhul peamiseks rühmaks meessoost kolleegid. "Järgmine on juhuslikud kontaktid, kelleks võiks olla klient või kontaktid. Kõige viimasele kohale jäi ülemus," sõnas Bruns "TV3 uudistele". "Meeste puhul on natuke teistmoodi - seal oli meessoost kolleeg ja naissoost kolleeg ning teisi nimetati oluliselt vähem." Näiteks tõdesid mehed, et tihti on olukord, kus neid himuralt vaadatakse või kuidagi lähenetakse igasuguste ettepanekutega, mis neile ei meeldi või ei sobi.

Kui tihti aga kõnealuse murega Tööinspektsiooni jõutakse või kas üldse jõutakse? Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarepi sõnul juhtub seda kahjuks pigem vähe. "Kust me seda esimesena kuuleme, on nõustamise infotelefon, aga selle osas me statistikat ei tee," sõnas ta ning lisas, et kõige tüüpilisemad on just diskrimineerimise kaasused. Igapäev aga nad tõenäoliselt seksuaalse ahitamisega seotud kõne ei saa. 

Aga millises juhul on ahistamine läinud niivõrd karmiks, et tuleks hoopis politsei poole pöörduda? 

"Ega sellist selget piiri pole," tõdes PPA Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalitluse juht Inna Toater. "Aga kui ta on sellise kehalise iseloomuga ehk et keegi katsub, te ütlete, et ei soovi seda ja ta jätkab seda, siis on see tegevus, mille suhtes politsei alustab menetluse." Sel aastal on Toateri sõnul registreeritud 54 juhtumit, kus on menetlus alustatud. "Kuuel juhul ei alustatud, sest polnud koosseisu."

Vähesed julgevad sellega avalikuks tulla, et neid on töökohal ahistatud. Üks julge on aga praegune Riigikogu liige Züleixa Izmailova, kelle toonane töökoht veel palju aastaid tagasi sugugi nii roosilist atmosfääri ei pakkunud. 

"See ahistamine oli nii verbaalne kui ka füüsiline. Minust vanem ja kõrgemal astmel olev kolleeg lubas endale minu keha puudutamist, mida mina ei pidanud kuidagi vastuvõetavaks," jagas naine avameelselt. "Minu puhul oli see ka, et seal oli veel üks kõrgema astme juhtiv töötaja, kes tolereeris seda käitumist. See kasvas üle isegi selliseks töökiusuks," tõdes ta. Siiski aga lõppes olukord õnneks positiivselt. 

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!