Õõvastav! Hundijahi peatamise tagajärg: öösel murti Raplamaal maha terve lambakari

Keskkonnaamet kehtestas tänavuseks jahihooajaks küttimismahu esimese osana Eestis kokku 90 hunti. Jaht oli kestnud vaid paar päeva, kui Tallinna Halduskohus peatas alanud hundijahi hooaja ajutiselt kuni 4. detsembrini. Nüüd on seetõttu ka esimene suurem tragöödia aset leidnud.

Teisipäeva hommikul sai "TV3 uudiste" toimetus telefonikõne lambakasvatajalt Raplamaalt, kelle karjast hundid öösel suure osa maha murdsid.

"Praegu on käru peal kaheksa laipa, kuus on kodus ja üks on metsas ning ei julge koju tulla, kolm on verised," loetleb Raplamaa taluperemees Toivo Remmelgas oma kahjusid üle. "Söödud pole mitte kedagi, ainult järatud on! Karjamaal on nii kutsika kui suure hundi jäljed. Tahaks tänada MTÜ Eesti Suurkiskjaid kohalike viimaste loomakasvatajate poolt, kes on veel alles jäänud, kohaliku jahiseltsi poolt, et selline olukord on tekkinud!" ütleb ta nördinult. "Me elame maal ja näeme-kuuleme, mis toimub. See ei ole ülespaisutatud meie poolt."

Raplamaa lambakasvataja Joel Kuljus sõnab, et esimene emotsioon lammaste laipu nähes oli jube. "Alguses nägin paari lammast, aga nüüd oleme kokku saanud kaheksa. Täpne arv on 16 tükki. Eelmisel suvel murti mul neid korraga või järgemööda 35 tükki ära. Neli tükki on nüüd alles ja 12 tükki on sisuliselt läinud ja tundub, et seda lambapidamist siinkandis ei tasu teha," arutleb ta.

Joel on huntide hirmutamiseks ette võtnud ka mitmeid abimeetmeid, sh paigutanud autosid põllu peale ja suuri küünlaid põlema pannud. "Oleme käinud siin iga päev koplis, et oleks enda lõhna, aga midagi ei aita. Tõesti, nelja lammast suudad pidada, aga kellel on siin 400 lammast, siis nad lihtsalt ei jõua sellist raudaeda ehitada, kus neid lambaid pidada," sõnas ta.

Täpselt sama mure on tuttav ka Raplamaal elavale Kristi Kauponenile, kes tegi rahvaalgatuse suurkiskjate arvukuse piiramiseks, millele oli teisipäeva lõunaks antud julgelt üle kolme tuhande allkirja. "Tegelikult meie piirkonnas on väga palju metsloomi tekkinud nii hunte, karusid ja ilveseid. Siit kilomeeter paar eemal elav pere ei julge näiteks karu pärast oma koera kodu juures jalutada. Igal õhtul paneb peremees koera auto peale ja sõidab valgustatud kergliiklusteele oma koera jalutama. Veel sinnapoole elab peremees, kes tuli oma majast välja ja vaatas, et tema ketikoer pureleb teise koeraga. Võttis siis malaka ja läks koeri lahutama ja tuli välja, et koerale oli hunt kallale läinud. Õnneks oli tal suur koer, mitte kutsikas või väike koer. Aga ma leian, et see ei ole enam normaalne olukord, kus inimesed ei julge oma taluhoovigi mitte koera lahti lasta!" rõhutab ta.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk leiab, et see, mis praegu lambakasvatajad ja maainimesed on tahtnud rohkem teada anda ja avalikkuse ette tuua, ei ole midagi nii erakordset. "Erakordset on see, et me tegelikult küttida ei saa. Oleme läbi aastakümnete küttinud ja arvan, et tasakaalukas hoidmine ja selle küttimine on tegelikult see, kuhu oleme jõudnud. Oleme üheskoos toiminud ja peaksime ka edasi toimima. Et mitte täielikult keelama ära hundijahti ja täielikult lõpetama nii-öelda siis kas lambapidamise või maal elamise, et tekitama palju probleeme. See tasakaal tuleb leida meil," kommenteeris ta. 

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost!