Murettekitav prognoos: tervishoiusüsteemi võivad ees oodata karmid kärped

"Sellist teenusteringi kärpimist ei ole, sellist ettepanekut ei ole," sõnas terviseminister Riina Sikkut. "See, mida me räägime juba enne prognoosi, juba eelmisel aastal, on haiguspäevade hüvitamine. Et kuidas on meil haiguspäevad hüvitatud, kas hüvitisel peaks olema lagi peal." Küll aga seisavad need arutelud Sikkuti sõnul alles eelarveläbirääkimistel ees. 

Tervisekassa on omalt poolt juba eos püksirihma koomamale tõmmanud ning leidnud kokkuhoiukohti 21 miljoni võrra. Suures osas tuleb see digilahenduste ja tööjõureformi arvelt, mis aitavad kulutusi kokku hoida. 

"Me oleme arvestanud, et kui meie käest oodatakse suuremaid kärpeid, siis see toob paratamatult kahjuks kaasa ravijärjekordade pikenemise ja mõnede menetlusaegade pikenemise," tõdes Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane. 

Üks võimalus miinuse katmiseks on Tervisekassa enda reserv. See aga tähendaks, et ainuüksi järgmise aastaga kulutatakse sealt ära neljandik ning kolme aasta pärast on otsas ka säästud. 

"Me peame leidma ühiskondliku kokkuleppe, et millist tervishoidu me tahame ja kui palju me oleme nõus selle eest maksma," tõdes Laane. "Täna Eestis on juba suhteliselt kõrge omaosalus, aga võib-olla mõne koha pealt saab seda omaosalust liigutada."

Terviseministri plaan näeb aga ette, et riik omakorda peab laiali jagatava raha kusagilt leidma. Aastani 2028 kogutakse julgeoleku tugevdamiseks julgeolekumaksu ning Sikkuti hinnangul tuleb järgmiste valimiste kontekstis ilmselt rääkida ka maksust, mis rahastaks tervishoiusüsteemi, sest Tervisekassa puudujääk aastatega ainult suureneb. 

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!