Murettekitav? Eestis on vähenenud vaesus, kuid seda hüvitiste arvelt

Värskest uuringust selgub, et tajutav ilmajäetus on kasvanud. See tähendab, et kasvanud on inimeste arv, kes ei saa endale lubada mitmeid ühiskonnas laialt levinud hüvesid, nagu näiteks nädal puhkust kodust eemal Eestis või välismaal. Vaesuses elavate inimeste arv on aga aastaga vähenenud

"Vähenenud on see suhteline vaesus just pensionide tõstmise tõttu," sõnas Statistikaameti juhtivanalüüstik Epp Remmelg "TV3 uudistele". "Meie palgad ei ole nii palju tõusnud kui on tõusnud toetused. Suhteline vaesus töötajate osas on jäänud samale tasemele. See tähendabki seda, et tegelikult madalama sissetulekuga inimestel on sissetulekud, kogu sissetulekud, toetustest ja hüvitistest kokku koos palgaga summeerituna tõusnud protsentuaalselt rohkem kui kõrgema palgaga inimestel ehk see ebavõrdsus on vähekene vähenenud." 

Eesti riigil seisab ees väga suur väljakutse selle näol, et ühelt poolt meie rahvastik väheneb, aga teisalt samal ajal ka vananeb. Ees ootavad aga mitmed uued maksud ja uued hinnatõusud. 

"Täna ongi ülimalt oluline pöörata tähelepanu noorematele ja tööealistele inimestele, et pensionitarkust tõsta, sest tõesti, nagu te välja tõite, siis meil on vananev rahvastik, meil on vähenev rahvastik ja see surve sotsiaalkaitsesüsteemidele on väga suur ja ühel hetkel saab raha otsa nii inimesel kui riigil," sõnas Sotsiaalministeeriumi majandusliku toimetuleku juht Kati Nõlvak.

"Ehk me peame mõtlema mitte ühe sammu, aga kümme sammu ette. Kui sa täna oled 25-aastane, siis täna on vaja mõelda selle peale, et kui sa oled vanaduspensionär, et su pension oleks selline, et sul ei oleks ainult leib ja või, vaid seal oleks ka vorsti, salatit ja juustu peal."

Selles valguses ei taha mõeldagi, mis saab nendest inimestest, kes raha teisest sambast välja võtsid ja laiaks lõid. Kuid tagasi tulles teema juurde - mida ütleb ühiskonna tervise kohta see, kui vaesust vähendatakse üksnes toetuste ja hüvitiste abil? 

Swebanki ökonomist Liis Elmiku sõnul on majapidamiste kindlustunne praegu tõesti madal. "Ühelt poolt on seda mõjutanud ostujõu langus ja teisalt ootavad inimesed praegu erinevaid maksutõuse. 2025. aastal meie prognoosime keskmiselt palgasaaja ostujõu vähenemist kahe protsendi võrra. See tuleneb sellest, et hinnad kasvavad suhteliselt kiiresti ja maksukoormus kasvab."

Konjunktuuri uuringu andmeil on kasvamas leibkondade arv, kes igapäevaseks toimetulekuks elab võlgu. Kolmanda kvartali andmeil on selliseid perekondi juba 4,5 protsenti. 

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!