“Ma võtsin kõik need mured koju kaasa!” 90 protsenti õpetajatest on kogenud läbipõlemist

Õpetajad võitlevad unega - ärkavad keset ööd üles mõeldes enda õpilastele. Nad muretsevad endale antud rolli ja vastutuse pärast. Nende töökoormus on suur ning nii mõnigi on mõelnud ameti maha panemisele. 

Tallinna Tondi Kooli klassiõpetaja Kirke Möllitsa sõnul tundis ta seda sama ühe korral kevadel. "Mõtlesin, et okei, kas see on ikkagi minu jaoks, et kas ise vaimselt pean sellele vastu. Aga kuna ma olen olnud eelnevalt enne koolis töötamist läbipõlenud, siis ma oskasin võtta ette samme, et ennast säästa ja ennast nii-öelda päästa sellest," sõnas Möllits "TV3 uudistele" antud intervjuus. 

25-aastane Kirke on koolis tööl teist aastat. Vastutus ja pikad tööpäevad, mis õpetajate õlule langevad - neid sai ta tunda juba enda päris esimesest tööaastast alates.

"Eelmine aasta oli, ütleme enamus õppeaasta, ma võtsin kõik need mured kaasa. Ma ei suutnud neid jätta siia koolimajja," sõnas Möllits. Naise sõnul hakkas temas see muutus tekkima kevadel, kus ta sai aru, et ei saa enam pikalt niimoodi jätkata, et teeb kogu aeg tööd. 

Selleks, et tekkinud murepilv ei kasvaks veelgi, on õpetajatel võimalik osaleda erinevatel koolitustel. Seeläbi saavad nad tuge ja õpivad kõigega, mis neid tööelus vaevab, toime tulema. 

MTÜ Vaikuseminutid tegevjuhi Nelli Jungi sõnul töötavad tegelikult väga suur osa õpetajatest kurnatuse ja stressi tingimustes. "Mis tegelikult tähendab ka, et nad ei suuda olla õpilaste vajaduste jaoks niivõrd kohal, kui nad ise on sedavõrd läbi."

Sotsiaalministeerium rahastas eelmisel õppeaastal õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse parandamist. Seejuures ei toimunud mitte ainult koolitused, vaid viidi läbi ka võrdlusgrupiga katseuuring, et hinnata, milliseid sotsiaal-emotsionaalseid pädevusi arendavad Gordoni õpetajate kool ja Vaikuseminutite koolitusprogramm õpetajale.

Ka Kirke osales koolitusel ning tundis, et tänu sellele suudab ta rohkem piire seada ja ennast kehtestada. Samuti oli hea näha, et ta ei ole ainus, kellel on vahetevahel raske. "Ma tean, et meie koolitusgrupist nii mõnigi sai päästetud sellest läbipõlemisest," tõdes ta. 

Et anda enda muredest märku, läksid õpetajad streigiga tänavale. Nõudes paremaid töötingimusi, rohkem palka. Ligi üheksa kuud võideldi ja arutleti - nüüd on valmis saanud haridusleppe lõplik versioon. Leppest aga oodati kohati rohkemat. Näiteks ei ole kindlalt defineeritud, millised tööülesanded peaksid leppes kirjas olevasse 35-tunnisesse töönädalasse ära mahtuma. Liina Põllu sõnul on täpsete reeglite defineerimise otsus jäetud koolijuhi tasandile. 

Läbipõlemist on Eestis kogenud 90 protsenti õpetajatest. Kas uue haridusleppega saadud rohkem raha päästab siis ka õpetajaid läbipõlemisest ja nende stressist? 

Haridusministeeriumi asekantsler Liina Põllu sõnul on selle probleemi teadvustamine leppes. "Me ütleme selles heatahte kokkuleppes, et see on probleem, et me õpetajate järelkasvu eest peame hoolitsema."

Möllitsa sõnul vajavad õpetajad rohkem ärakuulamist ning seda, et neil oleks võimalik kuhugi minna ja ausalt rääkida. "Kasvõi see, et "Appi, meil on täna selline olukord, et ma tegelt nagu läksin täiega vihaseks, ma ei teadnud, mida teha." Et see oleks täiega normaalne, et õpetajad julgeksid rääkida päriselt probleemidest. Raha rahaks, et kui mul on raha, aga ma ei tunne end tööl hästi, siis see ju ikkagi ei lahenda meie muresid ära."

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!