Kurb! Kaitsealustes metsades tehtav uuendusraie on põhjustanud 38 loomaliigi kadumise

Keskkonnaaktivistid on mures tänu Riigikontrolli eelmisel aastal valminud auditile, mis omakorda tunneb muret looduslike kaitsealade kaitse korraldusest ja ei välista uuendusraiet sellistes piirkondades. Aastatega on uuendusraie kaitsealustes piirkondades viinud meie metsadest hinnanguliselt 38 erinevat loomaliiki, linnustiku arvukus on langenud 26 protsendi võrra.

„Lubades uuendusraieid, sealhulgas lage- ja turberaieid kaitsealadel, jäävad seal metsade ökoloogilised väärtused kaitseta. See on põhimõtteliselt sama olukord, kui muinsuskaitse ütleks, et kui te maja vundamendi jätate alles, et ülejäänu võite maha võtta ja kaitse säilib. Meil on kaitsealadega metsades sisuliselt sama lugu,“ ütles Päästame Eesti Metsad MTÜ juhatuse liige Liina Steinberg.

Petitsiooni ellukutsujad leiavad, et paljud kaitsealad ja vööndid on meil pigem nimetatud sellisteks. Sisuliselt nendes piirkondades looduskeskkonna kaitsmist ei toimu.

„Raiemahtude vähenemine on üks teema, aga kaitsealade lagedaks raiumine on teine teema ja seal on ikkagi probleemiks konkreetsed kaitsekorralduskavad, mis lubavad seaduslikult lageraiumist ja see tuleb ära lõpetada, seda veel ei ole tehtud,“ lisas Steinberg.

Näiteks tuuakse välja halvas mõttes Lahemaa rahvusparki, samuti kasutatakse liialt palju raielankide rasketehnikat, mis samuti rikub looduslikku tasakaalu.

„Ta on ka võtnud samme, et neid kaitseväes ja kaitsekordasid uuendada, neid regulatsioone muuta. Viimaste aastate peale tagasi vaadates, suur hulk metsa on viidud ära sellistest majandavatest alates range kaitse alla. Terminoloogia järgi siis sihtkaitsevööndites, kus tõesti toimuvad looduslikud protsessid,“ ütles kliimaministeeriumi elurikkuse osakonna juhataja Taimo Aasma.

Kliimaministeeriumis on ettevalmistamisel muudatused. Juba on sisse viidud kord, et kaitsealadel RMK uuendusraieid ei tee. Raieteema on käsitlusel valitsusele lähiaastate tegevusprogrammis. Lähikuudel peaks muudatusi jõustuma veel.

„Muidugi pannakse nutikaid ja püütakse leida seadustes neid auke, kuidas erinevaid raieid kombineerides siis raiuda. Eks riigi eesmärk ongi nende ümber soleerimistega olnud see, et need tegelikult väärtus, tõsist väärtust omavad kohad, mis peaksid olema looduslikul arengul, saaksid rangema kaitse. On see sihtkaitsevööndisse arvamine ja tõesti nendesamade regulatsioonide üle vaatamine," lisas Aasma.

Petitsioon kuni 21. märtsini, kui tähistatakse rahvusvahelist metsapäeva.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.