Kasvav mure: Eestis elab 40 000 inimest külmas ja pimedas

Selles loos tuleb juttu kahest vähetunud terminist, mis on aga kümnete tuhandete Eesti igapäevane eluraskus. Need on inimesed, kel on raskusi tasuda elektri ja soojaarveid või kes on haavatavad elektrihindade edasise tõusu korral.

"2023. aasta seisuga oleks meil siis energiaostuvõimetuid selline 30-40 tuhande kandis," sõnas Rakendusuuringute Keskuse CentAR vanemanalüütik Janno Järve "TV3 uudistele". "Ja kui me vaatame siis energiahindade poolt haavatavate leibkondade arvu, siis see on kuskil 80-95 leibkonda."

Jutt ei ole sellest, kas arved saavad makstud. Jutt käib tasemest, kus see mõjutab elukvaliteeti. "Aga kardan, et nad kahjuks juba peavad tegema neid valikuid, et see ei ole mitte tuleviku küsimus, vaid esimeses sissetulekute detsiilis võib-olla tõesti see sissetulekute tase ei ole lihtsalt nii kõrge. Olukorras, kus energiahinnad börsil mingil nii imelikul põhjusel on väga-väga kõrgeks tõusnud. Siis ma arvan, et nad lülitavad ka elektri välja," tõdes Järve.

Transpordivaesteks kutsutakse aga inimesi, kel ei ole kas piisavalt raha või võimalusi kasutada mistahes transpordiviisi, et mõistliku ajaga sõita sinna, kuhu hädasti vaja.

"No me räägime ikkagi sellest igapäeva baasvajadustest, milleks on enamasti tööl käimine, kool, lasteaed, tervishoiuteenused," sõnas Stockholmi Keskkonnainsituudi vanemekspert Merlin Rehema.

Transpordile lisandub sarnaselt energiale mõne aasta pärast CO2 kvoodikulu. Rääkimata aktsiiside tõusust järgmistel aastatel. Kuid probleem on juba praegu märkimisväärne, kuigi hinnang olenevalt metoodikast kõigub suures ulatuses. 

Need arvud selgusid Rahandusministeeriumi tellitud analüüsist, mille alusel hakatakse tulevikus paluma raha Euroopa Liidult, et aidata Sotsiaalse kliimafondi kaudu energia- ja transpordivaesuses inimesi ning ettevõtteid.

"Et siis see üleminekuperiood oleks nendele lihtsam ja me ei saa ju kedagi maha jätta oma kliimaeesmärkide täitmisel, siis selline fond ka ellu kutsuti," sõnas Rahandusministeeriumi nõunik Kairi Nisamedtinov.

Kavandatud abimeetmete seas on nii majade renoveerimine, kergliiklusteede ehitamine, elektriautode ostmise suurem toetamine, aga ka otsene abi, et inimesed jaksaksid elektriarvet maksta. Pakutud meetmed lähevad kohati vägagi rohujuuretasandile, näiteks pakutakse üheks lahenduseks energiavaese abipakikest.

Millised meetmed millises mahus ja millal käiku lähevad, pole veel teada. Õiguskantsler Ülle Madise kirjutas Riigikogu komisjonidele meeldetuletuse, et kliimakohustusi võttes ei tohi unustada inimeste põhiseaduslikke õigusi.

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!