Kas me oleme valmis? Eesti harjutab sõjaolukorraks ulatusliku õppusega

Reedel lõppeb mitu päeva kestnud suur staabiõppus Decisive Lancer, kus harjutatakse Eesti erinevate ametkondade vahelist koostööd ja infovahetuse protseduure avaliku korra tagamisel, evakuatsiooni korraldamisel ning tsiviilasutuste tegevusi kaitseväe ja liitlasüksuste toetamisel sõjaolukorras.

18. - 22. novembrini toimub Kaitseväe juhtimisel erinevate Eesti ametkondade vahel staabiõppus Decisive Lancer 2024, millest võtab osa üle 1300 inimese. Kevadtormi järel üheks olulisemaks ettevõtmiseks peetav Decisive Lancer keskendub sõjaolukorras esinevate situatsioonide keskmes koostöö ja infovahetuse edendamisele.

"Õppuse fookus on alates siis sellest informatsiooni laekumisest, et oht Eesti riigile on võimalik kuni selle hetkeni, kui vastane tuleb üle piiri ja siis ka lahingutegevus vastase täiemahulise sissetungi korral," sõnas kolonelleitnant Tanel Lelov "TV3 uudistele".

Mitmendat aastat toimuvas harjutuses osalevad lisaks Kaitseväele ka Kaitseliit, maakaitseringkonnad, liitlasüksused, Pääste- ja Terviseamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. Just neil on võimalikus kriisis või sõjas täita kaalukad kohustused.

Igal ketilülil on valdavalt ametispetsiifilised ülesanded, näiteks PPA-l rindejoone taga korra säilitamine või Päästeametil pääste- ning demineerimistööde teostamine.

Kuid mõned neist tõdevad kui ühest suust, et ulatusliku evakuatsiooni korraldamine nii õppusel kui tulevikus potentsiaalses konfliktis on ilmselt kõigile võrdselt suurim katsumus.

"Kindlasti ulatuslik evakuatsioon kriisitingimustes on üks suuremaid väljakutseid õigete sõnumite andmine õigel ajahetkel, inimeste evakuatsioonile suunamisel neid aidata ning evakuatsioonikohtadega tegelemine," sõnas Päästeameti peadirektori asetäitja Martin Lambing. "Aga ma ütleks, et see lõpuks üks keerulisemaid aspekte ongi kogu info ära managerimine õigeteks tegevusteks õigel ajal ja seda kõikide ametkondadega koostöös."

Decisive Lancerile on paratamatult jumet andnud sõda Ukrainas, kust hangitud tähelepanekud on konverteeritud Maarjamaa konteksti, arvestades siinseid eripärasid, nagu näiteks NATO liikmeks olemine ning kollektiivkaitse. Ukrainlased tunnustavad, et meie valitud aktiivne valmistumine on õige ja soovitavad takkaotsa veel üht asja - valmistuge, valmistuge ja veelkord valmistuge.

"Kindlasti iga sellise õppusega me läheme järjest paremaks ja me saame aru, mida teevad erinevad ametkonnad kriisi eskaleerumisel," sõnas kolonelleitnant Lelov.

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!