Reklaam sulgub sekundi pärast

Eestisse kolinud türklane: eestlased ei saa aru, miks me siia kolisime

TV3 uudised

Viimastel aastatel on meile räägitud eelkõige Ukraina sisserändajatest, kuid tähelepanuta on jäänud see, et tegelikult juba on Eesti olnud juba 10 aastat sisserändajatele sihtriigiks, kuhu soovitaksegi elama jääda. See paneb riigile suure koormuse, et luua neile inimestele võimalused mitte jääda abivajajateks, vaid aidata neil saada ühiskonda panustajateks

Türklane Tahsin jõudis koos abikaasaga Eestisse kaks ja pool aastat tagasi kui poliitiline pagulane. Täna õpetab ta juba lastele eesti keeles matemaatikat ja õpib ise eestikeelses magistriõppes, vahendab "TV3 uudised". 

"Eestlastel oli tegelikult raske aru saada meie loost. Nad ei saa aru, miks me tulime Eestisse. See Türgi on ju nii ilus riik ja mõnus, aga kui vabadust ei ole, siis mis teha," tõdes Avatud Kooli matemaatikaõpetaja ja Türgi pagulane Tahsin Kayurg. 

"Õnneks läks meil väga hästi abikaasaga, sest kogu aeg ma ütlen, et esimene samm on keel. Tuleb kohe keel ära õppida. Siis kindlasti läheb kõik hästi," rääkis ta. 

Balti Uuringute Instituudi rände- ja lõimumisuuringute programmijuhi Kristjan Kalduri sõnul kipub ikkagi olema nii, et väga suur osa sisserändajatest, kes Eestisse tulevad, on suure keeleõppe motivatsiooniga. "Seda me näeme, et nad tahavad õppida ja lähevad kursustele. Aga mida ikkagi meie uuringud ja numbrid näitavad, on see, et kui me räägime nendest pikaajalistest uussisserändajatest, kes on keskmiselt 5-10 aastat Eesti olnud, nende väga hea eesti keele oskus 7 aasta lõpuks jääb sinna 25% kanti. Ehk siis üks neljandik on need, kellega me saaksime rääkida nagu sinuga," sõnas Kaldur reporterile.

Uussisserändajate Eestis kohanemiseks on riik loonud ka programmi "Settle in Estonia", mille kogueelarve aastatel 2023-2029 on 18,5 miljonit eurot, millest 12,95 miljonit eurot moodustab Euroopa Liidu toetus.

"Juba viimased 10 aastat me oleme olnud ju rände sihtriigiks ning meile on tulnud järjest rohkem inimesi elama nii kolmandatest riikidest, aga ka tegelikult Euroopa liidu kodanikud," sõnas Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg. Tema sõnul on see lõimumisvaldkonna jaoks kindlasti väljakutse, sest sihtrühmad ja põhjused, miks Eestisse tullakse, on väga erinevad. 

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!

Näita 3 kommentaari

….kui sisserändajad ISE TAHAVAD keelt õppida!
Vastupidiselt vene rahvusest inimestele,kes IKKA VEEL pole aru saanud eesti keele kui riigi keele õppimise vajadusest ja tähtsusest.
Kui Türgi mees suudab juba ise klassi ees õpetades eesti keeles vabalt õpetada,siis selliste põgenike üle peaks ainult rõõmu tundma!
Kui niigi on probleem vene rahvusest õpetajate suutlikkusega eest keelt õppida,et üldse saaks Eesti koolides õpetada ,siis ei tohiks ju õpetajate leidmisega probleeme olla ,kui teistest maadest põgenikud suudavad Eesti keele nendest paremini selgeks saada!
Milleks üldse siis vene rahvusest õpetajaid ,kui teistel on eesti keele õppimiseks on palju rohkem motivatsiooni !
Las siis lähevadki need vene rahvusest õpetajaid oma kodumaale –Venemaale vene keelt rääkima !!

Vasta

Miks on Eesti kultuuriministeeriumis mingi kultuurilise mitmekesisuse osa?

Vasta

Miks Eestlased Türki kolivad!

Vasta