Alates 1. jaanuarist tuleb hakata tekstiilijäätmeid koguma: mida see tähendab?

"Probleem on ju meil selles, et segaolmejäätmetesse satub tekstiili ja 2018 võeti vastu muudatus, mis ütleb seda, et alates 1. jaanuarist 2025 tuleb tekstiilijäätmed liigiti koguda," sõnas Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Peep Siim "TV3 uudistele" antud intervjuus. 

Tallinna abilinnapea Margot Roose, kelle vastutusalasse jäätmemajandus kuulub, leiab, et linn on uueks kohustuseks juba täna valmis. "Me juba kogume eraldi ja on olemas nii tekstiili äraandmisepunktid ja saab ka tuua jäätmejaamadesse tekstiili, mis on kasutamiskõlbmatu," tõdes Roose. "Lisaks sellele on meil ka taaskasutusruumid, kuhu saab tuua tekstiili, mida saab kasutada edaspidi."

Kuid pange tähele - kõik, kelle ülesandeks on jäätmekogumist organiseerida, lausuvad, kui ühest suust, et aeg on taas rõivaid parandama hakata.

"Tallinn on siin tegemas suuri samme, sest avame juba 16. oktoobril Eesti esimese ringmajanduskeskuse, mis koosneb jäätmejaamast ja ringmajast, kus ongi õmblustöökoda näiteks kus me saame aidata inimestel riideid parandada," avaldas Roose.

Suuresti selle taga, et me 1. jaanuarist peame ka tekstiilijäätmeid liigiti koguma hakkama, on kiirmoeketid, kes toodavad sageli selliseid rõivaid, mis peavad vastu võib-olla paar hooaega. Halvimal juhul ainult paar pesukorda. 

"Tegelikult me võiksime nagu mõelda, kuidas me saame oma asju pikemalt ringluses hoida ja mitte tarbida selliseid tooteid, mis nii kiiresti prügiks muutuvad," sõnas moedisaner Reet Aus. "See vast on see kõige suurem probleem!"

Keeruliseks lähevad asjad siis, kui tuleb segakiust tekstiilid taaskasutusse võtta. Probleemiks ongi ringlusesse võtmin, näiteks neli aastat tagasi koguti liigiti 4021 tonni tekstiilijäätmeid, kuid ringlusse võeti sellest vaid 840 tonni.

Vaata lähemalt "TV3 uudiste" videoloost, mis asub päises!