Reklaam sulgub sekundi pärast

“Kättemaksukontori” stsenarist Mihkel Ulman: pidime valima natuke kergema ja vähem ennast laostava vormi

Mihkel Ulman
Mihkel Ulman — FOTO: Taavi Sepp/Delfi Meedia

Viimase 15 aastaga on „Kättemaksukontor“ ennast täielikult eestlaste südametesse kirjutanud. Seda näitavad nii sarja vaatajanumbrid kui ka see, et on vähe inimesi, kellele nimed Frida Arrak ja Marion Pärn võõraks jäävad. Ka täna leidub endiselt ohtralt vanu ja uusi fänne, kes sarja tegelastele tulihingeliselt kaasa elavad – mis on selle edu saladus?

Pöördelised sündmused ja meeldejäävad tegelased on teleekraanile algusest peale toonud stsenarist Mihkel Ulman, kelle sõnul tuli seriaali tohutu edu ka võttemeeskonnale ootamatult. Nüüd, kui käimas on 32. hooaeg ja salvestatud on üle 370 osa, on hea hetk tehtule ja nähtule tagasi vaadata.

Mihkel Ulman, mis on teie hinnangul „Kättemaksukontori“ x-faktor, et eestlased seda nõnda palju armastavad?

Mulle näib, et see meie sarja “x-faktoriks” võiks olla üsna vaba fantaasia, (must) huumor ja seikluslikkus, mida õnnestus vähemalt sarja algosadesse piisaval hulgal sisse panna.

Mäletan, et me arutasime lavastajaga tihti selle üle, millises žanris võiks meie sari olla ja siis tundus meile mõlemale, et just huumor annab võimaluse igasugustest tehnilistest muredest üle olla. Ja kuna selliseid sarju Eestis eriti palju tehtud ei ole, siis pole ka midagi imestada, et rahvale see meeldis.

Kui minna korraks ajas tagasi, kas oskasite seriaali luues aimata, et seda selline edu saadab?

Tegelikult ei osanud. Olin just lõpetanud “Tuulepealse maa“ kirjutamise ja arvasin, et vaevalt mulle enam teletööd pakutakse. Asi polnud selles, et ma oma tööd halvasti oleks teinud, vaid Eesti olud on ju nii ahtad, et uusi sarju sünnib vähe juurde. Siis saabus aga ootamatu teade TV3-lt, et me võiksime teha 4 osa uut krimisarja.

See oli vist 2009nda kevadel, eks nad olid näinud “Ohtlikku lendu” ja seega teadsid, milleks me võimelised oleme. Mäletan, et algul olin ma väga üllatunud, kui TV3 üha uut hooaega pikendas – nii et nüüd kirjutan ma Kättemaksukontorit juba 15 aastat!

Frida Arrak (Marika Vaarik) ja Marion Pärn (Kadri Rämmeld).
Frida Arrak (Marika Vaarik) ja Marion Pärn (Kadri Rämmeld). — FOTO: TV3

Millised on teie hinnangul kõige pöördelisemad sündmused ja meeldejäävad hetked „Kättemaksukontori“ ajaloos?

Noh, üks pöördelisemaid oli kindlasti Häidi Õigepauluse lisandumine "Kättemaksukontorisse". See juhtus siis, kui Avandi ja Sepp olid just sarjast lahkunud ja vaja oli kedagi asemele leida. Häidi oli meil tegelasena “Kättemaksukontoris”  sees, siis tuli talle leida mingi orgaanilise taust. Ja nii sündiski see, et Häidist sai meistervaras.

Teine meeldejääv hetk võis olla siis, kui esikoomikud Avandi ja Sepp sarjast lahkusid ja me vahepeal mõtlesime tõesti, et nüüd võiks sarja ära lõpetada, aga siis otsustasime koos lavastaja ja produtsendiga, et jätkame – ja tegelikult tegime väga õigesti, sest "Kättemaksukontori" nii-öelda suur tõus üha jätkus.

Kolmas meeldejääv hetk oli Frida Arraku lahkumine. Õnneks oli ta lavastajat ja produtsenti hoiatanud, et osaleb sarjas 100nda osani, nii et meil oli veidi aega, et talle väärikas järglane välja mõelda. Õnneks sai Elina Reinold sellega ka suurepäraselt hakkama.

Kas on ka nõnda, et osad tegelased poevad saatetegijatele rohkem hinge kui teised? Kes on läbi aastate teie lemmikuteks kujunenud?

Kui rääkida läbivatest tegelastest, siis on minu lemmikuks ikka need, kellega oled algselt kõige rohkem vaeva näinud. Esiteks muidugi Frida Arrak, aga tema (Marika Vaarik) suutis alati väga täpselt teha seda, mida oli stsenarist paberile pannud.

Edasi on üks minu suuri lemmikuid kahtlemata Marion Pärn. Kuna ma autorina suurpäraselt teda tundsin, siis oli mul Marioni kõige lihtsam ette kujutada. Samuti väärivad esile tõstmist Kaspar Tuvi ja Gerth Maango tegelaskujud. Uuematest on minu lemmikutest Lumi-Lee Aigo, Barbara Laando, Tiit Marvel ja Sander Pronks.

Kui rääkida aga episoodilistest tegelastest, siis muidugi meenuvad mulle kohe Kaur Armastusekahur Moks ja Narva narkomaan Pavel Lust. Olen neid ka aastate jooksul kasutanud üsna palju.

Ehk siis lemmikute nimekiri on üsna pikk. Kui aga vaadata otsa seriaali tegevustikule, siis millised on teie meelest silmapaistvaimad süžeeliinid?

Hiljem on lisandunud ka teisi, kuid võib-olla pole ma ise olnud ülesannete kõrgusel või ei ole leidunud nii säravaid tegelasi, et kedagi siin eraldi välja tuua. Asi võib ka väga vabalt väsimuses olla, sest olen seda sarja kirjutanud üle 350 osa!

Kui rääkida süžeedest, siis mulle endale meeldivad kõige rohkem üheosalised osad. Paraku “Kättemaksukontori” mahtu arvestades pidime valima natuke kergema ja vähem ennast laostava vormi.

Märt Avandi meenutab legendaarse politseiuurija Gerth Maango kehastamist
Kaspar Tuvi (Ott Sepp) ja Gerth Maango (Märt Avandi). — FOTO: TV3

Seriaali suure edu tuules tehti „Kättemaksukontorit“ üks hooaeg ka lõunanaabrite juures Lätis. Mis te arvate, miks seal seriaali menu ei saatnud?

Selle Läti produktsiooniga läks algusest peale kõik väga viltu, sest seriaal tehti mingi väga veidra ja paranoilise telekanali juures, kes sõna otseses mõttes keeldus reklaamist ja oma õiguste edasimüügist. Nii rääkis mulle Läti produtsent.

Tegelikult on ta mitu korda tahtnud seriaali edasi arendada, kuid iga kord on olnud takistuseks mingid imelikud majanduslikud ja bürokraatlikud probleemid ja kui lisada siia juurde koroona tippaeg ning majanduslik surutis, siis pole midagi imestada, et seriaal järge pole saanud.

Ehk on teil jagada mõni tore lugu või vahva seik seriaali tegemisest?

Ma ise olen ülimalt harva osalenud sarja võtete juures, ent üks moment on mul tõesti meeles. See pidi olema kusagil päris sarja algosadest. Audrus oli mingi line-tantsu etteaste ja Avandi ja Sepp olid kohal, et tunniks või paariks tantsijate hulka seguneda.

Kui filmine lõppes, hakkas rahvas laiali minema ja siis soovisid paar julgemat ennast koos Avandi ja Sepaga pildistada. Õige pea ümbritses näitlejaid aga selline inimmass, et kõik hakkasid hirmu tundma. Äkki oli eestlaste vaoshoitus ja tagasihoidlikkus kadunud ja vaeseid näitlejaid taheti sõna otses mõttes enda alla matta.

Ja alles seal, vaadates, kuidas inimesed ettevaatlikult ja veidi häbelikult neid sisse piiravad, hakkasin mõistma, kui populaarne see sari õieti on. (Jutt käib 4. hooaja kolmandast osast, mida saab vaadata SIIT.)

Mida toob „Kättemaksukontori“ tulevik?

See on küsimus, mida tuleks küsida sarja produtsendilt Raivo Suvistelt. Mina võin ainult nii palju lisada, kes ma käesoleval hetkel kirjutan ainult üht neljandikku “Kättemaksukontorist”, et kui sari tõesti vaatajat paelub, siis see jätkub kindlasti. Aga see on kinni vaatajanumbrites, sest igasuguse teleproduktsiooni alus on raha.

"Kättemaksukontori" parimaid palu ja vanemaid hooaegu vaata TV3play vahendusel SIIT!

Kõige värskemat hooaega saab aga enne tele-eetrit vaadata Go3 vahendusel SIIT!