Reklaam sulgub sekundi pärast

“Tapsin, et elada.” Venezuelas vangistatud eestlasest narkokuller lendas rahu leidmiseks sinna tagasi

"Eesti narkomuulad" — FOTO: Pressifoto

Peagi ilmub produtsent ja režissöör Ken Saani sulest uus dokumentaalsari „Narkomuulad. Tapsin, et elada”, mis kajastab krooniajal Venezuelas vanglas istunud mehe võitlust sisemiste deemonitega. Lahenduse leidmiseks ja minevikuga rahu tegemiseks läks meditsiinis pettunud mees Venezuelasse tagasi ning üritas muu hulgas leida abi kirikust. Nagu selgub, ei ole tema probleemile aga lihtsaid lahendusi.

Milline näeb välja kunagise narkomuula igapäev? Draamasarja „Narkomuulad. Tapsin, et elada” kolmandal hooajal keskendutakse narkokuller Jaanuse loole, kes on televaatajale tuttav dokumentaalsarja esimesest hooajast. Vaatamata vabastamisele Venezuela vanglast, võitleb Jaanus endiselt oma mineviku varjudega. Eesti meeste vanglakogemused on väga julmad, jättes neile sügava jälje ja peites nende hinges rasket „tumedat“ koormat. Jaanus on otsustanud tumeda mineviku selja taha jätta, kuid selleks on tal vaja esmalt sellega taas silmitsi seista, mistõttu võetakse ette retk Venezuela vanglasse – sinna, kus kõik kunagi algas.

Produtsent ja režissöör Ken Saani sõnul räägib uus dokumentaalsari muu hulgas sellest, kuidas hättasattunud inimesi ära kasutatakse. „Sotsiaalses isulatsioonis olevad inimesed võivad sattuda väga erinevas mõttes ohvriks, alates telefonipettustest kuni käesoleva teemani ehk narkokulleri tegevuseni välja. Sulle võib jääda mulje, et kõik kulgeb ilusasti ning et sinu eest on kõik kinni makstud jne, aga tuleb maha istuda ja reaalsust analüüsida,” ütleb Saan ja lisab narkokuller Jaanuse näitel, et mis tahes suunal soovitud muutus on alati raske. "Ta [Jaanus] ise konstrueeris endale mõtte, et ta peab sinna tagasi minema. Ta arvas, et selles peituvad kõik tema lahendused. Ta otsis lihtsaid lahendusi, kuid eneseanalüüs on raskem ja aeganõudvam, mis ei anna kohe tulemusi.”

Uue dokumentaalsarja „Narkomuulad. Tapsin, et elada” idee sai alguse kevadisest telefonikõnest. „Ma ei tundnud kõnele vastates kohe häälest ära, kes räägib. Tegemist oli narkokullerina Venezuelas vahele jäänud ja sealses vanglas üle kahe aasta kinni istunud Jaanus Iljašenkoga. Ta ütles, et tal on selline lugu, et kõik on väga halvasti ja saame kokku. Ta kurtis, et elu on alla käinud,” ütleb Saan.

Jaanus naasis Venezuelast Eestisse 2011. aastal, olles veetnud sealses vanglas veidi üle kahe aasta ning vangistuse järgselt riigis ka mõnda aega elanud ja töötanud. Vahepealsel ajal on mees saanud erinevate vaimsete probleemide vastu ka ravi. Kokkuvõttes võib öelda, et Venezuelast naastes oli tema olukord parem kui viimasel ajal. „Jaanus ütles, et tal oleks vaja sinna samasse kohta tagasi saada ja kõik ära rääkida. Kui ta 2011. tagasi tuli, tundus kõik olevat korras. Oli näha, et inimesel on trauma, kuigi ta tundus adekvaatne. See, kelle me [2011. aastal Venezuelast] tagasi tõime ja see, kellega kevadel kokku saime, tundusid kaks erinevat inimest. Selge see, et tegemist oli traumaga. Lugu tundus suurem kui „lihtsalt narkokuller”, seal oli palju põnevaid aspekte ja n-ö allhoovuseid,” kirjeldab Saan.

Produtsendi sõnul olevat Jaanusel kujunenud välja fiksidee, et ta peab Venezuelasse – ehk kohta, kus kõik algas – tagasi saama. Antud dokumentaalsarja võib Ken Saani sõnul näha osana tema teraapiast.

„Lugu muutus mitmekihilisemaks kui lihtsalt jutustus narkokullerina töötanud inimesest, kes tappis, et elada ja kes on posttraumaatilises stressis. Meil olid kõrval ka psühholoogid, kes aitasid avada uksi, mis Jaanuse peas toimuvad, mis on tema hirmud ja lootused. Tegime hullu sammu ja läksime riiki, kuhu ma mõtlesin, et kunagi enam tagasi ei lähe. Venezuelasse läksime kolmekesi: mina, Jaanus ja operaator ning olime seal peaaegu kaks nädalat,” ütleb Saan kriminogeense riigi kohta, kus nad end just väga teretulnuna ei tundnud. „Olime Venezuela linnas Valencias. Jaanus nägi meditsiinis pettununa lootust kirikus. See maailm võib teda enesetapust päästa. Ta on pettunud maailmas, kus ta abi pole saanud. Pole pikka aega armastust kogenud,” kirjeldab Saan ja lisab, et kaheosalist sarja võib nimetada psühholoogiliseks ja analüütiliseks dokumentaalsarjaks, mis räägib inimeseks olemisest ning seda vaatamata teemale mitte ainult süngetes nootides.

„Narkomuulad. Tapsin, et elada” dokumentaalsari on vaadatav novembri algusest Go3 teleteenuse vahendusel. Film ei ole sobilik alaealistele ega nõrgema närvikavaga inimestele.

Vaata Ken Saani varasemaid dokumentaale ”Eesti narkomuulad” TV3 Play keskkonnast.