Seiklused metsikus Ameerikas: 10 fakti põlisameeriklastest, mida sa varem ei teadnud

Go3 reisisaates „Vanamehed metsikus Ameerikas“ käisid just neid fakte uurimas elu parimas vormis Evald Kotkasulg, Sulev Valgekihv ja Tarmo Kivimees. Sulev komplekteeris kümme fakti põlisameeriklaste kohta, mida lugejad võib-olla varem ei teadnud.

1. Rikkalik menüü

Navajode toidulaual näeme me muuhulgas lambaliha hautist, praetud maisileiba, grillitud preeriakoera, valget maisi ja punastest ubadest rooga. Nende imeõhuke leib on valmistatud sinise maisi jahust, mille hulka on segatud kadakatuhka, tänu millele saavutab leib oma sobiliku värvuse ja maitse. Navajode toidulaud rikkalik, kuid kala nad ei söö, kuna see ei käi nende religiooniga kokku.

2. Salakeel

Navajode keelt peetakse maailma üheks raskemini õpitavaks keeleks ja just selle pärast kasutati seda teise maailmasõja ajal salajase koodina.

3. Parim ravim on…

Navajo ja Hopi indiaanlaste hulgas on au sees nõid-ravitsejad. Nii näiteks ravitakse tänaselgi päeval paljusid haigusi tervendamistseremooniate abil, kus põhitegevuseks ja parimaks ravimiks on laulmine.

4. Reeglid on reeglid

Navajod jälgivad hoolikalt märke ja endeid, millest tulenevad ka keelud. Näiteks ei tohi kunagi vaadata kuud, ega aeglaselt liikuvaid pilvi ega kiiresti liikuvaid jõgesid. Kui Navajo inimeste hulgast pärit liige peaks liiklusõnnetuses kellegi surma põhjustama, siis peab ta saama enda kätte mõne lahkunu ihuliikme, mille pihta ta peab vibuga laskma noole. Kui ta seda ei tee, võib ta kindel olla, et liikluses hukkunu hakkab talle koju käima.

5. Parem karta kui kahetseda

Nii nagu meie esivanemad, siis ka Navajo hõimu inimesed kardavad libahunte. Kuna libahundid muutuvad hundiks, siis ei ole huntide ega ka karude ja jaaguaride nahad Navajodele lubatud. Tseremooniatel võib kasutada lamba ja hirvenahka. Evald oma hundinahka Navajode juures kotist välja ei võtnudki.

6. Kuiv seadus

Indiaani reservaatides alkohoolseid jooke ei müüda. Seal kehtib kuiv seadus, kuna indiaanlased on alkoholi tõttu palju kannatanud, kuid samas on rituaalsetel eesmärkidel saadaval kergemat sorti narkootikumid. Tuntuim neist on peyote ehk uimakaktuse kasutamine.

7. Nutiminuteid ei ole

Kohalikele ei meeldi kui neid pildistatakse ja filmitakse. Isegi maastiku filmimised on paljudes kohtades keelatud, pühakohtadest rääkimata. Siin on seotud ka uskumus, et fotole võid kinni püüda inimese hinge ja selle selliselt ära varastada.

8. Hirm globaliseerumise ees

Põlisameeriklastel on mõningane hirm globaalsete muutuste ees, kus kardetakse, et võidaks jääda ilma oma tuluallikast, milleks põhiliselt on kasiinode tulu. Maa piirkonnas toimub linnade tugev pealekasv, mistõttu kardetakse, et rahva oma identiteet kaob. Noored lähevad linna ja püüavad saada ameeriklasteks, mistõttu seotus kogukonnaga jääb nõrgaks. Paralleele saab leida Eestist Kihnust, kus noori saarele jääb aina vähemaks ja need, kes ära lähevad, ei tule tihti saarele tagasi.

9. Higitelgid

Vaimu ja keha turgutatakse higitelgis. Kuumad kivid, mis ümarasse telki veeretatakse, transpordib sinna kivimees. Vanameeste pundist on selline auväärne nimetus Tarmol. Ta on Eestis mitmel tseremoonial olnud kivimees ja selline amet antakse kõige usaldusväärsematele ja pühendunumatele. Higitelgis aetakse juttu ja loetakse palveid ning oluline on puhastada vaimu.

10. Heal lapsel mitu nime

Põlisameeriklastel on olnud komme juba aegade algusest saadik, et lastele pannakse mitu nime. Nende nimed tihti viitavad mingile legendi või hetke nähtusele, mis lapse sünniga seotud. Nimede näideteks võib tuua: Suur Kotkas, Väle Hirv või Kaval Rebane.

Vaata uhiuut ja mitte tavapärast reisisaadet „Vanamehed metsikus Ameerikas“ juba täna järgmise põlvkonna teleteenuses Go3!