Reklaam sulgub sekundi pärast

Eestlasest narkokuller Venezuela vanglast: tapetud inimeste hääled kimbutavad mind siiamaani

"Narkomuulad. Tapsin, et elada" — FOTO: Kuvatõmmis (Go3)

Venezuelas narkokullerina vahele jäänud Jaanus Iljašenko vabanes juba krooniajal, kuid on mitmel moel endiselt oma mõtete vangis. Kogetud õudused on põhjustanud temas mitmeid traumasid ja süümepiinu ning ta ei salga, et on soovinud endalt ka elu võtta. Painajatest vabanemiseks lendab ta Venezuelasse ja kohtub oma tuttavatega ning saab abi ka psühholoogilt.

Ken Saani sulest ilmunud kaheosalise draamasarja „Narkomuulad. Tapsin, et elada” uuel hooajal keskendutakse narkokuller Jaanus Iljašenko loole, kes on televaatajale tuttav dokumentaalsarja esimesest hooajast. Vaatamata sellele, et mees juba krooniajal Venezuela vanglast vabanes, võitleb ta endiselt oma mineviku varjudega, sest need on jätnud tema hinge sügava jälje ning loodetud rahu ja selgust pole saabunud.

Kuigi vahetult pärast 2011. aastal Eestisse naasmist oli Jaanuse olukord parem, on tema elu läinud viimasel ajal allamäge ning muu hulgas kannatab ta post-traumaatilise stressihäire (PTSH) ja depressiooni all. Trauma taaskogemine on hakanud Jaanuse peas genereerima süüdistavaid hääli. Tema eluviis on järk-järgult ahenenud ning igapäevaseks ülesandeks on toimetulek mälestuste ja häältega peas. Ta ei salga, et on mitu korda üritanud endalt ka elu võtta. "See ongi see, mis mind piinab ja mis mind praegu viib mõtetele, et äkki ma peaksin endaga midagi tegema. Ma tunnen ennast halvast, tahaksin ennast ära tappa, sest ma olen kelleltki teiselt elu võtnud," tunnistas Jaanus psühholoogile.

Dokumentaalsarja esimesest osa filmides möödub Jaanusel 15 aastat vanglast vabanemisest ja samuti 15 aastat viimasest kahest mõrvast. Paraku pidi Jaanus tegema vanglas palju sellist, mida ta mõistagi ei tahtnud, kuid ilma milleta poleks tal ja ka teistel vangidel olnud võimalik ellu jääda. Venezuela vanglate vägivald on taltsutamatu. Alates 90ndate lõpus on nendes kinnipidamistes tapetud üle 5000 inimese. Seda on rohkem kui Mehhikos, Argentiinas, Brasiilias ja Colombias kokku. Vanglad on ülerahvastatud, halbade tingimustes, valitseb nälg ja kaos. Vangla siseselt on võim tihti vangide enda käes ning pidevalt toimuvad gängide ja ka gängide ja vangivalvurite vahelised sõjad.

"Hääled on nende tapetud inimeste hääled, kes mind siiamaani kimbutavad. Et saaks rahu majja, selleks peab sinna [Venezuelasse] tagasi minema," ütles Jaanus.

Jaanus teeb aga uue katse tumeda mineviku selja taha jätmiseks, kuid selleks on tal vaja esmalt selle põhjusega taas silmitsi seista, mistõttu võetakse saatemeeskonnaga ette retk Venezuelasse – sinna, kus kõik kunagi algas. Abiks on talle ka psühholoog ja kogemusnõustaja siinsamas Eestis, kellega Jaanus ka Venezuelas olles videosilla teel suhtleb. Psühholoog Kaia Kasepõld-Tõrs on pühendanud raskete traumakogemuste koorma all vaevlevate inimeste ravile ning on aidanud paljusid inimesi elule tagasi. Jaanusega töötades mõistis ta kohe, et mees otsib abi. Seega panustab ta oma professionaalsed oskused selleks, et aidata Jaanusel mõtestada oma hirme ja lootusi ning suunates teda tervenemise teele. 

Pärast Venezuela vanglast vabanemist ei lennanud Jaanus kohe Eestisse, vaid elas ja töötas mõnda aega seal. Samuti hakkas ta usklikuks ning oli seotud ühe koguduse tegevusega. Venezuelasse lennates kohtus ta paljude tuttavatega uuesti ning ütles muu hulgas, et nuttis lühikese aja jooksul rohkem kui viimase 13 aasta jooksul.

Dokumentaalsarja "Narkomuulad. Tapsin, et elada"  esimene osa on vaadatav Go3 teleteenuse vahendusel alates 7. novembrist. Saade ei ole kindlasti sobilik alaealistele ega nõrgema närvikavaga inimestele!

Ken Saani varasemad dokumentaalfilmid Eesti narkomuuladest on vaadatavad TV3 Play keskkonnas.