ARVUSTUS | Lapseliku stiiliga kodumaine krimisari: Hollywoodi hitti sellest ei saa

Järgmine Eesti krimiseriaal, aga...

Minu esimene reaktsioon seriaalile "Buss" oli pigem negatiivne. Mu peast käis pidevalt läbi mõte: "Järgmine totter Eesti teleseriaal, mis proovib olla Hollywood". Pean tõdema, et ma eksisin. "Buss" teab täpselt, kes on tema vaatajad ning seriaali lapselik šarm tõmbab endaga kaasa totra nimega Pahukülla.

See seriaal kuidagi lummas mind. Stsenaristid Kristi Tirmaste ja Rasmus Rammo olid ilmselgelt kirjutanud selle seriaali teadmisega, et Hollywoodi hitti sellest ei saa ning süvenesid eelkõige meie oma kodumaistele eelistustele, kus puudu ei jää krimist, armsatest vanaprouadest ning lihtsast ja natuke allapoole vööd huumorist.

Esimene osa oli kohati piinlik 

Ma olin võtnud endale aja, et istuda teleka ette ning vaadata ära esimene episood seriaalist. Nii mõnedki korrad ma pööritasin silmi ja mõtlesin "miks ma vaevun seda vaatama?", kuid enese üllatuseks sain episoodi lõpuks üsna huvitava elamuse. Mõned dialoogid kõlasid küll piinlikult ja liiga pressitud huumoriga, aga kokkuvõttes oli tegu (heas mõttes) lihtsa seriaaliga, mis köidab tähelepanu, aga ei nõua liiga palju mõtlemist. Mõnus vaatamine!

Ägedad karakterid tõid mu tähelepanu tagasi

Nii mõnelgi hetkel kui olin allaandmas ja telekat kinni panemas, jäin ma ikkagi vaatama neid lahedaid tegelasi, kelle stsenaristid ja näitlejad loonud olid. Tore oli jälle näha Katrin Karismad, Jürgen Gansenit ja Karin Raski, kes minu jaoks pole teles enam ammu figureerinud. Uued tulijad nagu Jaune Kimmel, Nils Mattias Steinberg ja Märten Männiste andsid minule väga suure põhjuse, et seriaalile ikkagi pidama jääda. Tegelased olid lihtsalt nii lahedad!

Katrin Karisma karakter meenutab mulle natuke Aghata Christie lugudest tuntud Miss Marple'it, kes alati topib oma nina kohtadesse, kus see olema ei peaks. Nilsi karakter on lahe küla oss, kes vaatamata oma karmile olekule peidab endas sooja ja armastavat südant. Märten, kes minu jaoks on tõeline uustulnuk näitlemises, on armas ja siiras poiss, kes vaatamata kõigele on seriaalis väike pätt. Peategelast kehastav Jaune on aga suutnud anda juba kahe episoodi baasil nii suure variatsiooni emotsioone, et on lausa imelik mõelda, et ma teda kusagil varem näinud ei ole.

Teise osa lõpus tahaks kohe ka kolmandat näha 

Teise osa ilmudes olin juba arvestanud, et tegu ole natuke piinliku tudengifilmi tüüpi seriaaliga, aga vot... Võta näpust! Teine osa oli palju tugevam ja tundus, et kõik karakterid olid oma koha leidnud ning aksepteerinud seriaali humoorikat lapsemeelsust. Enam ei olnud piinlik ja taaskord mõistsin, et stsenaristid teadsid väga täpselt, et huumor, mida nad sarjale lisanud olid, oli täpselt selline nagu Eesti publikule meeldib. Episood sai nii kiiresti läbi kahjuks. Oleksin tahtnud veel vaadata Katrin Karismad retro BMW roolis, Mart Müüriseppa kirikuisana ja Karin Raski kohati kurja detektiivina. 

Seriaal "Buss" on hea näide sellest, kuidas esmamulje võib olla väga petlik. Soovitan ka teistel vaatajatel, kellel peaks tekkima tahtmine haarata telekapuldi järele, et sari kinni panna, anda võimalus ja lasta endal nautida head lihtsat huumorit!

Vaata seriaali "Buss" Go3 teleteenusest!