Reklaam sulgub sekundi pärast

ARVUSTUS | „Saatana saak” paneb veidi võpatama, kuid rohkem siiski sügavamalt mõtlema

Eksortsism
Eksortsism — FOTO: 123RF

Õudus- ja põnevusfilm „Saatana saak” (Prey for the Devil) viib vaataja ühte katoliku kiriku taasavatud kooli, kus röövitud hingede päästmise nimel preestritele püha eksortsismiriitusi õpetatakse. Selline kool avati reaktsioonina Vatikani tõsieluliste aruannete avastustele, et deemonitest seestumise ehk kurjast vaimust vaevatute juhtumid viimastel aastatel olulisel määral kasvanud. See on inimkonna viimane rindejoon igavese kurjuse jõudude vastu.

Religiooni- ja/või eksortsismi teemalisi õudusfilme ja nende süžeed peetakse oma süžee järgi üldjuhul pigem kergesti etteaimatavateks ja sirgjooneliseks. Enamasti võib eeldada, et filmis on seotud religioossed teemad groteskselt hirmutavate kujutluspiltide ja kogemustega, mängus on kellegi vaimu ja hinge üle kontrolli omamine kurjade nähtamatute jõudude – kelleks reeglina ongi saatan ise – poolt, kes kulisside taga niite tõmbab.

Üleloomulikkuse elementidega õudusfilmi „Saatana saak” keskmes on roomakatoliku kirikus eksortsismi õppiv noor nunn Ann (Jacqueline Byers), kes usub veendunult, et eksortsismi seansside läbiviimine on tema kutsumus. Seda hoolimata tõsiasjast, et ajalooliselt lubati eksortsismi teha vaid preestritel, mitte õdedel. Kui üks professor tunnetab Annis ära erilise ande, lubades tal esimese nunnana selle rituaali omandada, satub Ann enda hing ohtu, sest deemoniväed, kelle vastu ta võitleb, paljastavad müstilise seose tema traumaatilise minevikuga.

Vaimsele rindejoonele visatud õde Ann satub lahingusse, et püüda päästa noore tüdruku hing, keda nüüd vaevab sama deemon, kes aastaid tagasi piinas tema enda ema.

„Saatana saak” ei nõua vaatajalt erilisi teadmisi religioonist ega selle ajaloost. Siiski tulevad sellised teadmised ilmselgelt kasuks, kuna eksortsism on katoliku kirikus reaalne praktika. Kõige enam nõuab film vaatajalt aga tähelepanu ja viitsimist püsivalt süveneda, sest erinevalt mõnest tüüpilisest thillerist, actionist ja paljudest traditsioonilisematest õudusfilmidest ei ole selle filmi eesmärk vaatajat püsivalt pinges hoida. N-ö „poole silmaga” vaatajale tundub film tõenäoliselt igav(am). Kindlasti panevad filmi mõned stseenid paljusid vaatajaid võpatama, kuid pigem on rõhutud sellele, et filmi saatel terviklikumalt kurjade vaimude olemuse mõtlema panna. Seega on "õudus" antud filmis pigem psühholoogilist laadi, kui välja arvata mõned stseenid, eriti mis puudutavad noort tüdrukut Nataliet, kelle hinge ta üritab päästa. Ann on veendunud, et Nataliet vaevab sama deemon, kes tappis tema enda ema. Sestap on võitlus Annile äärmiselt isiklik.

„Me pole tänapäeval rohkem patused kui olime minevikus. Inimsüda ei muutu eal. Muutunud on vaid see, et seestumisest teatatakse rohkem kui seda on varasemalt tehtud. Oleme kaotamas sõda, mis kestab sajandeid. Ärme anna alla ja võitleme iga hinge eest.“ - nii ütleb filmis preester noortele seminaristidele Peaingel Miikaeli eksortsismikoolis. See võtab mitmes mõttes filmi filosoofilise olemuse kokku.

Väga paljud stseenid filmist "Saatana Saak" on õudusfilmidest pigem kergesti äratuntavad, näiteks tühjades koridorides liikudes häälte kuulmine ja nendele järgnemine.

Läbi terve filmi esindab õde Ann heatahtlikku ja ratsionaalset poolt, kellest sõltumatult juhtuvad üleloomulikud ja/või arusaamatu ja ebameeldivad olukorrad. Samuti saab õde Ann filmis tähelepanu sellega, et ta on ainus naissoost seminarist.

Pärast võitlusi nii kurjade vaimude kui ka eksortsismikoolis töötavate ja õppivate inimestega enda tegevuse õigsuse veenmises, saab Anni missioon täidetud. Väike tüdruk Natalie saab lõpuks päästetud. Selle tulemusel nenditakse, et ilma Anni sekkumiseta oleksid kurjad võimud ilmselt võitnud ning seega on Annil kirikus oluline roll. Talle antakse uurimisstipendium Vatikanis eksortsismiõppes, mida nimetatakse enneolematuks auks. Annist saab üle seitsme sajandi esimene naissoost eksortsist. Samuti hoiatatakse teda olema ettevaatlik, kuna nüüd tunneb Ann saatanat ning saatan tunneb teda.

Põgusalt filmi kohta teisi arvustusi lugedes on näha, et oma žanris pole see just kõige kõrgemalt hinnatud ning enamasti on toodud põhjuseks selle tavaärasus ning vähe üllatavaid n-ö pöördeid filmi jooksul. Sellest hoolimata väärib film vaatamist ning sobib hästi neile, kelle jaoks "õudus" tähendab midagi muud, kui püsivalt pulssi üleval hoidvaid groteskseid või vägivaldseid episoode. Lisaks mõjub film seda huvitavamalt neile, kes mingil määral religiooni ja/või kiriku ajaloo vastu huvi tunnevad.

Film on vaadatav Go3 videosisu teleteenuses.