ARVUSTUS | Eesti tõsielusaadete tegijad peaksid õppust võtma saatest “Naisteküti saar: Austraalia”

"Naistekütisaar: Austraalia" kuulub kindlasti minu arvustustabelis kvaliteedi poolest kõrgele kohale. Ühe positiivse näitena Eestist võiks tuua võrdlusena näiteks "Vallalise kaunitari", mis on minu hinnangul kõige paremini produtseeritud teleseriaal Eestis. Esmase huvi selle saate vastu tekitas asjaolu, et selles osaleb Eesti blogija Triinu Liisiga abielus olnud vägivaldne strippar Justin McNairn. Edasi juba aga hoopis produktsiooni kvaliteet.

Paraku jääb üldiselt aga Eesti tõsielusaadetel puudu säravatest inimestest ning keskmiselt on need ka igavad. Mõistan, et Eestis on turg väiksem ning seetõttu ka ägedaid osalejaid raskem leida. Siiski arvan, et kõik Eesti tõsielusaadete produtsendid võiksid "Naisteküti saar: Austraalia" vaadata.

Esimese asjana tutvustab karismaatiline saatejuht Abbie Chetfield saate kontseptsiooni. Saates osaleb kolm naist ning 24 meest. Pooled osalevatest meestest on naistekütid, kelle kogu eesmärk saatesse tulemisega on võita endale võidusumma 31 000 eurot, mille naistekütt saate lõpus endale saab, kui on suutnud ühe kolmest naisest ära petta, väites, et ta on siiras mees, kes päriselt saatesse armastust otsima on tulnud. Naiste eesmärk on leida endale siiralt armastust otsima tulnud mees, kui naised teevad õige valiku, saavad nad valitud "hea mehega" võidusumma pooleks jagada. Iga saate lõpus saadab iga naine koju ühe mehe, kes välja langedes avaldab, kas tuli saatesse naisekütina või päriselt armastust otsima.

Järgmisena tutvustatakse elamispindasid, nii meeste kui naiste omasid. Maaliline paik rannaäärses villas, kus on absoluutselt kõik, mis vaja, ja rohkemgi veel, olemas.

Tutvustatakse saates osalejaid, kuid kuna mehi on 24, siis neid kõiki ma eraldi nimetama ei hakka. Peale Justini muidugi, sest siinsel kirjutajal on alust arvata, et siinne lugeja teab vähemalt nime- ja nägupidi, kellega tegu on. Naiste nimed siiski mainin ära - Sophie, Molly ja Ziara. Instagrami lingid on juures, aga ärge lahti klikkige, kui liigselt spoilereid ei taha saada.

Saate esimeses osas kohtuvad mehed ja naised omavahel ning kohe saab selgeks, et igav see saade pole. Juba esimeses osas lahvatavad esimesed tülid ja intriigid. Näiteks nimetatakse Justinit ja ta sõpra, kelle saatest leidis, "peroxide-twinsideks" (peroksiidi kaksikud, peroksiidi kasutatakse näiteks hammaste valgendamiseks-toim). Lisaks mainis Justin, et pole ühestki kolmest saates osalevast naisest huvitatud. Siiski tõi juba ainuüksi esimene episood endaga kaasa palju pöördeid. Käidi kohtingutel ning välja tuli saata ka esimesed mehed, keda naised petjateks pidasid.

Paraku ei saanud naised liiga hästi enda ülesandega hakkama, kuna kolmest koju saadetud mehest kaks olid siiralt armastust otsima tulnud. Justin jäi saatesse edasi. Teises osas hakkab mees aga nutma, kuna tema kaksikuks nimetatud sõber saadetakse koju.

Kuigi Justin oli varem öelnud, et pole ühestki saates olevast naisest huvitatud, muutub see kolmandas osas, kus Sophie ja Justini vahel tekib ühisel kohtingul keemia ning nad suudlevad. Siinkohal taas plusspunktid saatetiimile, kes on ka intiimsemad kaadrid suutnud maitsekalt lahendada. Lisaks sellele kaasatakse kaadrites ka saatetiimi, saatejuhil on hea huumorimeel ja isegi üks operaatoritest reageerib vahepeal juhtuvale, kui üks osalistest talle lugu jutustama tuleb.

Erilist mainimist vajab ka see, et saadet on tõesti huvitav jälgida. Neljas osa toob endaga eriti teravaid emotsioone. Ja naljakas on, päriselt. Huumor on teatavasti kõige raskem žanr, mida hästi välja kanda, kuid uskumatu on see, kui orgaaniliselt tuleb see selles seriaalis välja. Neljandas osas palutakse väljalangenud naisteküttidel hääldada sõna, mida nad üldiselt suhu ei võta ja selleks on "tüdruksõber". Sellised pisikesed naljakad väljakutsed ja vahelõigud muudavad saate vaatamise nauditavaks.

Ja muidugi, mis tõsielusaate puhul kõige olulisem on, osaliste omavahelisi kohtumisi ja dünaamikat on huvitav jälgida. Ka erinevaid tülisid ja arusaamatusi on palju, aga need paraku muudavaki tõsielusaate vaatamise huvitavaks. Osalised on tõesti ägedad ja ei karda kaamera ees olemist, nagu tihti Eesti tõsielusaadetes, kus inimesed mõjuvad kaamera ees kartvalt ja kramplikuna. Neljanda osa talendivõistlusel esitlevad osalised oma andeid. Kantakse ette enda kirjutatud luuletusi, laule, tantsitakse ja räägitakse anekdoote - kõik mõjub kuidagi nii loomulikult ja seriaali vaadates on tihti selline tunne, nagu istuks nende inimestega seal koos.

Kuigi ma olin esimest kahte episoodi vaadates pisut skeptiline, siis neljanda osa juures jõudsin tõdemuseni, et tegu on üle pika aja ühe väga kvaliteetse ja põneva tõsielusaatega. Soovituslik vaatamine kõigile, kes naudivad head tõsielusaadet ja kohustuslik vaatamine kõikidele Eesti tõsielusaadete produtsentidele.

Vaata tõsielusaadet "Naisteküti saar: Austraalia" Go3 teleteenuses!