Aivar Mäe näitlejate miinimumpalgast: varem käisid kultuur ja haridus käsikäes

2. detsembril TV3-s alustanud erisaate "2024: Raskete valikute aasta" esimene osa keskendus julgeolekule, teine osa toimetulekule. Kolmandas osas käsitletakse aga kultuuri alarahastust.

Põhiseaduse kohaselt peab Eesti tagama oma keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. See pole eralõbu, vaid riiklik kohustus. Kuidas seda aga suures rahanappuses teha? Sellest rääkis TV3 saatejuht Kadri Pikhof Vanemuise teatri näitleja ja lavastaja Priit Strandbergi ning tema muusikust abikaasa Marion Strandbergiga.

35-aastane Priit Strandberg on Vanemuise teatris töötanud üle kümne aasta ja astunud üles pea kümnes lavastuses.

Kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk on täna 1600 eurot kuus (bruto). Valitsuse plaanide järgi võiks see nii olla kuni aastani 2028. Näitlejate ja ka teiste kõrgharidusega kultuuritöötajate jaoks ei ole valitsuse selline otsus aga vastuvõetav, mistõttu tuldi septembri lõpus ka Toompeale oma meelt avaldama.

Kuidas moodustub üldse teatrinäitleja palk? Sellele küsimusele teab kindlasti vastust Vanemuise teatrijuht Aivar Mäe. "Me oleme riigi sihtasutus, me saame riigilt toetust ja see summa, mis me riigilt saame, võrdub summaga, mida me maksame välja meie koosseisulistele töötajatele. Miinimumiks on 1600 eurot, millega me ei ole väga õnnelikud. Kuus-seitse aastat tagasi haridus ja kultuur käisid käsikäes. Kui ükskõik kummal midagi muutus rahaliselt, tuli teine järgi. Täna on hariduses õpetajate miinimumpalk 1800 millegagi. Kui kultuuril oleks ka sama miinimum, me oleks juba väga rahul."

Lisaks riigilt tulevale 1600 eurole lisab teater näitleja palgale iga mängitud etenduse eest tasu, mis järgmisest aastast 30 euro peale tõuseb.

Viimase kahekümne aasta jooksul on kultuuri eelarve suhe riigieelarvega vähenenud pea kaks korda: kui aastal 2002 sai kultuur riigilt 3,84%, siis järgmisel aastal oleks see number vaid 1,77% riigieelarvest.

Priit Strandbergi abikaasa Marion mängib Vanemuise orkestris flööti. Peres kasvab kolm last. Marion toob välja, et kultuuritöötajate palga mahajäämus keskmisest palgast on viinud olukorrani, kus ühes kuus peab hakkama saama 1300 eurose netopalgaga. "Lihtsalt ongi, et kui päeval oled kinni, õhtul kinni ja koguaeg rügad hullusti ja saad kuu alguses palgalipiku, siis eladki peost suhu selle palgaga. Siis tekivad sellised mõtted, et appi, ma võiksin palju vähema vaevaga võib-olla sama raha kätte saada. Ei taha ühtegi eriala alavääristada, aga lihtsalt tundub vahepeal niimoodi, et meie erialal on nii palju tahke, mis ei paista välja, mingid mentaalse poolega seotud."

Abikaasa Priit sõnab, et hetkel tegeletakse ka muude asjadega põhitöö kõrvalt. Näiteks on mees teatristuudios õpetaja ning teeb lavastusi ning ka tema tavaline päev on tegemisi täis. "Ise tunnen, et kõige suurem ohver vist ongi lapsed ja pere. Mingil hetkel see vist vaimselt on kõige keerulisem. Et kui on mingi kuus õhtut järjest, kus meil mõlemal on etendused õhtuti, siis need on kõige keerulisemad hetked, kus mõtled, et aitab küll. Miks ma oma lapsi pole pole nädal aega näinud?"

Vaata lähemalt päises olevast videost! Saate teised osad on vaadatavad TV3 Play keskkonnas.