Soovitusalgoritm kui uus telekava

Programmijuht ei istu enam stuudios, vaid serveriklastris, ja otsused, mida see juht langetab, tehakse igale kasutajale eraldi.

Telekava ja selle hääbumine

Telekava süsteem oli aeglane, avalik ja kõigi vaatajate jaoks ühine. Kõigile avanes ülevaade samast menüüst, ning igaüks sai sealt enda jaoks sobiliku valiku langetada. Algoritmiline soovitus töötab aga teistsuguse loogika alusel, proovides vaataja huvi aimata ja ennustada veel enne, kui too ise valikuhetkeni jõuab. Vanus, vaatamisajalugu, edasikeritud klipid. Sellest kõigest joonistub välja kasutajaprofiil, mis täieneb iga seansiga. Iga klikk teeb mudeli teravamaks ja osavamaks, ning kitsendab samal ajal seda, mida algoritm tulevikus vaatajale kõige tõenäolisemalt pakub.

Selle nihke ulatust näitavad turuandmed. vahendatud Baltikumi-ülesest videotarbimise uuringust nähtub, et üksnes 6% Eesti Netflixi kasutajatest on traditsioonilisest televisioonist täielikult loobunud, ja 65% videotarbijatest jälgib sisu madala kaasatusega, kas taustaks või muude tegevuste kõrval. Vaataja päev koosneb mitmest paralleelsest digitaalsest kihist, igal kihil oma avaleht, ja iga avaleht on koostatud kellegi teise poolt kui kasutaja ise.

Algoritmiloogika toimib ka mujal

Algoritmiline soovitus ei piirdu vaid filmide ja sarjadega. Muusika, podcastid, videomängud ja e-poed töötavad kõik sama algoritmimootori põhjal, mis õpib kasutajalt kiiremini, kui too ise oma teadlikku eelistust välja kujundab. Vaataja, kes harjub ühel platvormil algoritmilise menüüga, kohtab varsti sama avalehe loogikat ka mujal.

Seesugune printsiip ulatub veebimeelelahutuseni laiemalt. Eesti tarbija, kes võrdleb erinevaid mängumaastikke ja tutvub välismaiste kasiinodega, kus litsentsi jurisdiktsioon, mängude kataloog ja makselahendused varieeruvad operaatorite kaupa, kohtab seal samu isikupärastusmehhanisme: avaleht koostatakse tema andmete põhjal, ja soovitused tuginevad eelnevate sessioonide mustritele. Kuvandiloogika on identne ka siis, kui sisuvaldkond on hoopis teine.

Põlvkondlik nihe ekraanide valikul

Põlvkondade ekraanikasutus on üksteisest drastiliselt erinev. Vanema põlvkonna jaoks on telerivaatamine endiselt struktureeritud tegevus, mis on sageli seotud ühe ekraani ja kindla algusajaga. Noorema põlvkonna ekraanikasutus ei sõltu enamjaolt füüsilisest asupaigast ega konkreetsest ajaaknast. Sama saade võib jõuda ühe perekonna kahe põlvkonnani täiesti erinevate kanalite kaudu, ning sageli ka erineva killustatuse astmega. Lühike klipp sotsiaalmeedias on tihti noorema vaataja esimene kokkupuude sisuga, mille täispikka versiooni ta võibolla hiljem otsima asub.

Noorema vaataja jaoks ei ole "telekanali avamine" enam fikseeritud otsusele järgnev tegevus. Ekraan on alati käeulatuses ja sealne pidev voog põhineb soovitusalgoritmidel. See, mis oli varem inimese aktiivne ja teadlik otsus, on nüüd pigem nõustumine süsteemiga, mis on poole otsusest juba inimese jaoks ära teinud.

Millest vaataja ilma jääb

Üleminek on toimunud kiiresti. Voogedastuse kasv on eriti nooremate vaatajate seas kahandanud telekanalite vaatajaskonda, ja koos sellega on muutunud ka programmijuhi ülesanne. Vana mudeli alusel töötav toimetus otsustas, mis on vaatamist väärt, ja tegi seda kompromissidega sõltumatuse, žanritasakaalu ning tunnustatud tootmiskvaliteedi vahel. Uue mudeli puhul teeb otsuse kasutaja prognoositud käitumine, mille mõõdupuu on enamasti see, kas vaataja jääb platvormile veel üheks episoodiks.

Telekaval põhineva süsteemi üks varjatud ühiskondlik roll oli inimeste vaatajakogemuse sünkroniseerimine, võimaldades laiemat ühist arutelu. Algoritmiline avaleht toimib aga rohkem isikliku dokumendina, kus igal kasutajal on oma isikustatud kasutajakogemus, mis ei kattu naabri omaga. Saade, mis algoritmi andmetel vaatajaprofiilile ei sobitu, ei jõua kunagi vaatajani. Algoritmi mahtumiseks peab sisu sobivus olema esmalt ennustatav. Sellega kaob ühe põlvkonna jaoks võimalus avastada midagi, mida ta ise poleks osanud otsida.