Sama nipp hoiab sind sarja ja mänguautomaadi juures. Hind on ainult ühel

Kõrvuti vaadates kasutavad need kaks ekraani sama kolme võtet. Kõik kolm on laborites läbi mõõdetud ja tulemused on huvitavamad kui tavaline jutt sellest, et mängimine tekitab sõltuvust.

Ettearvamatu tasu on tugevam kui kindel tasu

Käitumisteaduse üks vanemaid leide on see, et inimest hoiab tegevuse juures kõige kindlamalt tasu, mille saabumise hetke ei saa ette arvata. Kui tasu tuleb iga kord, harjud ära. Kui ta tuleb juhuslikult, jääd ootama.

Teledramaturgia kasutab seda varjamata. Stseen katkeb hetk enne vastust, üks liin jääb lahti, järgmine osa lubab lahendust ja pakub selle asemel uut küsimust. Sellepärast ongi järelvaatamine üles ehitatud nii, et üks osa viib teiseni ilma vahepealse otsuseta.

Sama põhimõte seletab, miks telefoni ekraani alla tõmmatakse ka siis, kui uusi sõnumeid pole oodata. Vahel on midagi, vahel ei ole, ja just see „vahel“ hoiab liigutust elus.

Mänguautomaat teeb sedasama, ainult tihedamalt: iga keerutus on uus loos, mille tulemust ei saa ennustada, ja neid mahub minutisse kümmekond.

Kaotus, mis kõlab nagu võit

Siit läheb huvitavaks. Waterloo ülikooli teadlased mõõtsid 2010. aastal, mida mitmeliinilised mänguautomaadid mängijale tegelikult näitavad. Nelikümmend kogenematut mängijat mängisid viieteistkümne võiduliiniga automaati, keskmiselt 138 keerutust inimese kohta.

Päris võite tuli 15,6% keerutustest ja kaotusi 67,3%. Vahepeale jäi 17,1%: keerutused, kus mängija sai midagi tagasi, aga vähem, kui ta oli sisse pannud. Ekraan tähistas neid täpselt nagu võitu. Sümbolid animeerusid, võidurida joonistati välja, mündikõlin luges summa kokku.

Mehaanika ise on lihtne. Kui panustad korraga viieteistkümnele võiduliinile, maksad viieteistkümne panuse eest. Kui tabamus tuleb ühel liinil, saad tagasi selle ühe liini võidu, mis on tihti väiksem kui kogu keerutuse hind. Sa oled kaotanud, aga ekraan on tehniliselt tuvastanud võidukombinatsiooni ja tähistab seda.

Kõiki viitteist liini korraga mängides ületas see kategooria päris võite: 18,4% vastu 14,2%. Ja mängijate naha elektrijuhtivus, mis mõõdab füsioloogilist erutust, reageeris neile kaotustele sama tugevalt nagu tõelistele võitudele.

Kes selliseid numbreid päriselt üle kontrollib, on omaette küsimus. Eestis annab hasartmängu korraldusloa Maksu- ja Tolliamet, kes peab ka avalikku nimekirja neist, kellel see luba on.

Peaaegu-võit

Teine mehhanism on peenem. Kui rullidele jääb kolmest jackpot-sümbolist kaks, siis mängija kaotas. Aju kohtleb seda siiski teisiti.

Ajakirjas Neuron avaldatud töö (Clark, Lawrence, Astley-Jones ja Gray, 2009) näitas, et niinimetatud peaaegu-võidud suurendavad soovi edasi mängida ja aktiveerivad ajus samu võiduga seotud piirkondi, ehkki mängija tegelikult kaotas.

Seriaal kasutab sama vahendit siis, kui vastus on käeulatuses ja libiseb viimasel hetkel ära. Sa ei saanud, mida tahtsid, aga oled lahendusele nii lähedal, et lahkumine tunduks rumal.

Sedasama näeb õhtust kava vaadates. Kõige tugevam osa paigutatakse sinna, kus vaataja on juba istuma jäänud.

Kus kahe ekraani teed lahku lähevad

Siiani on need kaks meediumit sama raamatu järgi ehitatud. Erinevus algab hinnasildist ja sellest, kes disaini piirab.

Telesaate halvim tagajärg on see, et magad vähem. Mänguautomaadi puhul liigub raha, ja siis hakkab lugema, kas korraldajal on Eesti tegevusluba. Loaga korraldaja juures töötavad sissemakse- ja ajalimiidid ning enesevälistus, ja tema tegevuse üle on järelevalve. Loata lehel ei tööta neist ükski. Ainus piirang seal on see, mille sa ise järgmisel õhtul ümber teed.

Riiklik nimekiri ütleb, kellel luba on, aga rohkem ta ei ütle. Kui tahad teada, millised tingimused ühe või teise juures kehtivad, algab tüütu käsitöö. Et seda ei peaks igaüks ise otsast peale tegema, on Kasiinokompass selle eeltöö ära teinud: ametlikud registrikanded, boonuste tingimused ja väljamakseajad on pandud ühte tabelisse. Loata korraldajate puhul polegi seal midagi kokku kanda.

Mis päriselt aitab: nimeta mehhanism

Kõige huvitavam leid selles valdkonnas käib mängijate, mitte masinate kohta. Samad Waterloo teadlased näitasid 2017. aastal, et paariminutiline selgitav animatsioon muudab seda, mida inimene ekraanil näeb.

Mängus, kus päris võite tuli umbes 10% keerutustest, hindas kontrollrühm oma võitude osakaaluks 23%, üle kahe korra rohkem, kui tegelikult juhtus. Rühm, kes oli enne näinud lühikest selgitust, hindas 12%.

Vahepeal ei muutunud masin ega mäng. Muutus ainult teadmine, et osa tähistatud tulemustest on kaotused. Illusioon ei kadunud kuhugi. Ta lihtsalt lakkas töötamast.

Ja siis vaatad ikka edasi

Sama kehtib teleri kohta. Loendur ekraani nurgas ei hakka pärast selle loo lugemist aeglasemalt tiksuma ja tõenäoliselt vaatad järgmise osa niikuinii ära. Vahe on selles, et nüüd sa märkad seda.

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!