Otse-eeter ja vaataja valikud: uus interaktiivne televisioon

Saade algab juba enne eetrit

Talendisaate õhtu võib vaataja jaoks alata mitu tundi enne esimest esitust. Sotsiaalmeedias ilmuvad prooviklipid, osalejate intervjuud ja küsimused, millele saab kohe vastata.

Sarnast ettevalmistuse loogikat kasutavad ka täiskasvanutele mõeldud reaalajas digimängud. Azartspeles koondab Läti turule suunatud ülevaateid eri mänguliikidest, sealhulgas otseülekandega formaatidest, ning aitab enne osalemist vaadata kategooriaid, veebikeskkondi ja praktilist taustinfot. Teleprogrammi puhul jääb osalemine lihtsamaks: vaataja valib äpis lemmikesineja, vastab saatejuhi küsimusele või saadab kommentaari, mida hiljem eetris näidatakse. 

Teleprogrammi puhul võib osalemine olla palju lihtsam. Vaataja valib äpis lemmikesineja, vastab saatejuhi küsimusele või saadab stuudiosse kommentaari, mida hiljem eetris näidatakse.

Selline osalus töötab kõige paremini siis, kui ülesanne on kohe arusaadav. Kui hääletamine nõuab mitut kontot, pikka vormi või ebaselget kinnitamist, jõuab saade enne edasi liikuda.

Telefonist saab spordiülekande töölaud

Jalgpallimatši ajal ei selgita telepilt alati, miks üks meeskond näib ohtlikum. Telefonist saab samal ajal vaadata pallivaldamist, pealelööke, koosseise ja vahetuste täpset aega. Teise ekraani kasutaja vahetab tavaliselt mõne kindla tegevuse vahel:

• Kontrollib koosseisu ja varumängijaid.
• Vaatab mängu statistikat ja sündmuste ajajoont.
• Loeb ajakirjanike ning fännide reaalaja kommentaare.
• Otsib kordusest nähtud olukorra kohta lisainfot.
• Jälgib paralleelselt teise mängu tulemust.
• Jagab enda reaktsiooni sõprade või fännikogukonnaga.

Kõiki andmeid pole siiski vaja korraga ekraanile tuua. Korvpallis võib veerandaegade statistika olla kasulikum kui pikk kommentaarivoog, samal ajal kui jalgpallis pakuvad rohkem huvi vahetused ja löögid väravale.

Hea teise ekraani lahendus arvestab saate tempoga. Vormel 1 stardi ajal ei hakka keegi täitma pikka küsitlust, kuid turvaauto perioodil võib ringiaegade või boksipeatuste võrdlus pakkuda vajalikku tausta.

Pärast lõpuvilet muutub telefoni roll uuesti. Otsepildi asemele tulevad videoklipid, mängijate hinnangud, pressikonverentsid ja järgmise kohtumise arutelu.

Hääletus peab mõjutama midagi nähtavat

Vaatajad saavad kiiresti aru, kas nende valikul on saates tegelik tähendus. Lauluvõistlusel mõjutab hääl tulemust, viktoriinis saab kodune publik vastata stuudiomängijaga samal ajal.

Nõrgemalt toimib küsimus, mille vastus kaob pärast reklaamipausi. Osalemine tundub sisukam, kui saatejuht näitab tulemusi, kommenteerib neid või kasutab neid järgmise teema valimisel.

Sotsiaalmeedia küsitlus võib samuti saada saate osaks. ERRi „Ringvaade” lasi vaatajatel hinnata, milline meetod aitab rohelisel tomatil kõige paremini küpseda, ning kõige enam toetust saanud variandi juurde paigaldati otsekaamera. Nii ei jäänud küsitlus eraldiseisvaks postituseks, vaid mõjutas järgnevat kajastust.

Sellised väikesed lahendused sobivad ka kohalike saadete eelarvesse. Alati pole vaja eraldi rakendust, keerukat mängumootorit ega suurt stuudioekraani.

Kommentaarivoog vajab toimetamist

Reaalaja kommentaarid annavad otseülekandele ühise vaatamise tunde. Eriti hästi on seda näha suurte spordiõhtute, Eurovisiooni ja poliitiliste debattide ajal.

Täielikult filtreerimata voog muutub aga kiiresti raskesti jälgitavaks. Teletoimetus saab valida ekraanile küsimusi, tähelepanekuid ja vaatajate fotosid, mis lisavad saatele midagi uut.

Ka saatejuhi roll muutub. Ta ei räägi ainult stuudiokülalisega, vaid võib vastata telefonist saabunud küsimusele või parandada vaatajate seas levivat eksiarvamust.

Sotsiaalmeediast pärinev arvamus ei esinda automaatselt kogu publikut. Aktiivsemad kommenteerijad paistavad rohkem välja, mistõttu tasub hääletustulemuste ja kommentaaride tähendust eetris täpselt selgitada.

Vaataja otsustab ka seadme ja aja

Interaktiivne televisioon ei tähenda ainult otse-eetris vajutatavat nuppu. Vaataja valib üha sagedamini ka selle, millisest seadmest saadet jälgida ning kas vaadata seda kohe või hiljem.

ERR on toonud välja, et inimesed vaatavad „Aktuaalset kaamerat” lisaks telerile arvutist ja telefonist ning kasutavad järelvaatamist. See erinevate ekraanide kasutamine näitab, et sama saade peab toimima mitmes olukorras.

Telefonis võib vaataja soovida lühikest otsepilti bussisõidu ajal. Kodus jätkab ta suurel ekraanil, kus pildi detailid ja heli on tähtsamad.

Ka teleri valikul arvestatakse nüüd ühendusi ja rakendusi. Telia Digitark soovitab läbi mõelda, kust sisu ekraanile jõuab, milliseid voogedastusrakendusi kasutatakse ning kas telefonist soovitakse pilti telerisse jagada. Need vaatamisharjumused mõjutavad seadme valikut sama palju kui ekraani suurus.

Otse-eetri tugevus pole kadunud

Järelvaatamine sobib sarja või intervjuu jaoks, kuid finaal, valimisdebatt ja tähtis mäng mõjuvad teisiti otse. Vaataja teab, et tulemus pole veel selge ning teised inimesed jälgivad sama hetke.

Telefon ei pea sellisel õhtul teleriga võistlema. See võib anda statistika, hääletuse või vestluse täpselt siis, kui põhiekraan seda ei näita.

TV3 käsitlus digitaalsest meelelahutusest seostab muutunud meediakasutust nutiseadmete, kiire interneti, valikuvõimaluste ja endale sobiva vaatamisajaga. Otse-eeter saab neid harjumusi enda kasuks kasutada, kui osalemine on kiire ja sisuga seotud.

Kõige paremad interaktiivsed lahendused ei katkesta vaatamist. Need annavad vaatajale ühe konkreetse põhjuse telefon avada ning toovad saadud valiku, küsimuse või reaktsiooni tagasi ühisesse otse-eetrisse.