Kas ka sinul ei tule õhtuti und?

Mis toimub organismis une ajal?

Uni on mõjutab meie kehas paljusid olulisi protsesse. Une ajal keha rahuneb ja puhkab, pulss ja vereringe aeglustuvad, vererõhk langeb. Ka magades toimuvad ainevahetusprotsessid omasoodu edasi, keharakud taastuvad, tugevneb immuunsüsteem ning organismi energiavarud täienevad.

Samal ajal kui meie naudime und, töötleb aju päeva jooksul saadud informatsiooni, talletades sellest olulise osa ning kustutades üleliigse, mõttetu ja häiriva info. Selline „restart“ on hädavajalik aju töövõime säilitamiseks.

Kas sinu uni on kvaliteetne?

Uni on kvaliteetne siis, kui sa uinud kiiresti, magad rahulikult, ei ärka öö jooksul korduvalt üles ning hommikul tunned end reipa, rõõmsa ja teotahtelisena.

Uinumise kiirust ja une kvaliteeti võivad mõjutada mitmesugused välised tegurid: toa temperatuur ja valgustus, õhuniiskus, helitaust, padja ja madratsi kvaliteet jne. Sisemistest und mõjutavatest faktoritest on olulisemad toitumis- ja liikumisharjumused. Tervislik ja mitmekülgne toit ning piisav füüsiline koormus parandavad kindlasti une kvaliteeti. Samas on teada, et mõnuained nagu alkohol, kohv ja nikotiin mõjuvad suuremates kogustes une kvaliteedile laastavalt. Kõige sagedamini esineb unehäireid, mille puhul inimene ei saa hästi uinuda ning ärkab öö jooksul mitu korda.

Une kvaliteedi küsimustik

Allpool on mõned küsimused sinu une kohta. Juhul kui sa saad kõigile neile küsimustele vastata jaatavalt, on su uni tervislik ja sul ei ole unehäireid (ja sa ei pea artiklit enam edasi lugema).

• Kas sa uinud õhtul pärast voodisse heitmist kiiresti?
• Kas sa magad regulaarselt 7 kuni 9 tundi ööpäevas?
• Kas sinu uni on pidev – sul ei ole öösel ärkveloleku perioode?
• Kas sa tunned ennast hommikuti erksa ja väljapuhanuna?
• Kas sa oled terve päeva jooksul värske ja ergas, sind ei kimbuta päevane unisus?
• Kas sa võid öelda, et su elukaaslane ei kaeba sinu öise norskamise või voodis vähkremise üle?

Mida teha oma une kvaliteedi parandamiseks?

Une kvaliteedi parandamiseks saab igaüks ise paljugi ära teha. Esimene soovitus on minna magama ja ärgata iga päev enam-vähem samal kellaajal. Uneaja rutiin aitab kaasa kiiremale uinumisele ja toetab sügavamat und. Unele tulevad kindlasti kasuks päevasel ajal värske õhu käes veedetud aeg ja kehaline tegevus: jalutuskäigud, sörkimine, jalgrattasõit. Vahetult enne uneaega peaks seevastu vältima aktiivseid tegevusi, mis organismi „üles piitsutavad“. Telerivaatamine ja arvutitöö tuleks lõpetada vähemalt tund enne magamaminekut. Tervisliku une huvides peaks leidma enne magamaminekut tund-poolteist rahulikuks lõõgastavaks tegevuseks: kergemaks käsitööks või rahuliku muusika kuulamiseks. Paremini uinuda aitavad ka apteegist retseptivabalt saadavad melatoniinipreparaadid.

Kuidas valida melatoniinipreparaati?

Unehäirete korral on suu kaudu manustatud melatoniinist palju abi: ta aitab uinuda, tagab rahuliku une ja aitab vältida soovimatuid öiseid ärkamisi. Melatoniini suureks eeliseks on see, et ta on kehaomane aine, mis ei põhjusta päevast unisust või uimasust ega tekita sõltuvust. Apteekidest võib soetada erinevaid melatoniinipreparaate.

Apteekrite sõnul on kõige efektiivsemad on melatoniini sisaldavad keelealused spreid. Nende eeliseks on hea omastatavus ja kiire toime. Melatoniin imendub keelealusest spreist väga kiiresti ja hakkab toimima juba paarkümmend minutit pärast manustamist. Heaks valikuks on Good Sleep sprei, mis sisaldab melatoniinile lisaks ka kannatuslille ekstrakti. Selline kombinatsioon on tõhus, sest siin lisandub melatoniini uinutavale toimele kannatuslille rahustav ja lõõgastav mõju. Neile, kes soovivad lisaks uinumise soodustamisele veelgi tugevamat rahustavat ja lõõgastavat toimet, sobivad hästi Good Sleep kapslid, milles on lisaks melatoniinile ja kannatuslille ekstraktile ka palderjani- ja humalaekstrakt.

Good Sleep sprei ja kapslid on saadaval apteekides kõikjal Eestis, detsembris soodushinnaga Südameapteekides ja e-poes kbmtervis.ee SIIT