Eesti Muuseumraudtee kutsub suvisele seiklusele Eesti ainsa auruveduri koju

Suvi on käes ja Eestimaa pakub avastamiseks põnevaid kohti. Päikselised ilmad kisuvad vägisi Pärnu poole, kuid lisaks kaunitele rannaribadele leiab sealtkandist teisigi avastamist väärt paiku. Mööda Pärnu lahe rannikut lookleva Romantilise Rannatee üks ajaloolisemaid sihtkohti on Lavassaares asuv muuseumraudtee, kus saab ajas tagasi rännata nii suur kui ka väike rongihuviline.

Muuseumis saab uurida Eesti kitsarööpmeliste raudteede, nende hulgas ka tööstus- ja militaarraudteede ajalugu. Lavassaare on koduks ka Eesti ainsale töötavale auruvedurile.

Kuidas kõik alguse sai

Muuseumraudtee loomise idee sai alguse juba 1970-ndatel, kuid reaalse teostuseni jõuti kümmekond aastat hiljem. Raudteehuvilised entusiastid hakkasid koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsiga Lavassaarde eksponaate koguma. Tegevust alustati viie välieksponaadiga ning 17. oktoobril 1996, kui tähistati Eesti kitsarööpmelise raudtee 100. aastapäeva, avati ka siseekspositsioon. Praeguseks on muuseumis kokku ligi 600 näituse eset.

Avastamist nii õues kui ka toas

Muuseumraudteel on uudistamiseks väljas üle 80 erineva veeremi, sealhulgas viis auruvedurit ning hulk tehnilisi seadmeid. Töökorras vedurid ja vagunid seisavad 1924. aastal ehitatud ja riikliku mälestisena märgitud depoos. Muuseumiõuel saab näha unikaalset Saksa väliraudteede vedurit, üle 100 aasta vanuseid kaubavaguneid ja Eesti ainsat reisivagunit aastast 1939. Peaaegu täies mahus on muuseumis esindatud ka Nõukogude ajastu veerem.

TU4. Tüüpiline tööstusraudteede vedur. Oli kasutusel pea kõikidel Eestis tegutsenud turbatööstuse raudteedel alates möödunud sajandi 60-ndatest kuni 90-ndateni. TU4-800 on toodud Lätist aga muuseumus on ka veel TU4-1781, mis on säilitatud originaalkujul ja on tehnikamälestisena muinsuskaitse all. See vedur töötas Lavassaare ja Tootsi turbatööstuses kuni 1986. aastani.

Need vedurid ehitati NSVL tellimusel Tšehhis ajavahemikus 1947-1951. Eestisse saabusid need Lätist kui asutati Balti Raudtee. Vedurid sõitsid kõikidel avalikel kitsarööpmelistel raudteeliinidel ning nendest kaks viimast olid kasutusel kuni 1970. aastani, siis jäid seisma. Momendil on neist üks Türil ja teine Haapsalus mälestisena. Muuseumi vedur on toodud koguni Venemaalt Bologojest 1990 a. Veduri tender aga on pärit Lavassaares töötanud vedurilt.

HF. Esimese ja teise ilmasõja ajal kasutasid sõdivad osapooled rinde vajaduseks laialdaselt ka väliraudteid, millest aga avalikus teab vähe. See HF (Heeres Feldbahn) vedur on pärit teisest sõjast. Eestis oli sakslastel Narva rindel 1943-1944 suur väliraudteede võrk, mida on näha ka muuseumi ekspositsioonis. Seal kasutati ka neid HF vedureid. Peale sõda sattusid nendest kaks Eesti avalikule raudteele ja töötasid alul Tallinn – Vääna liinil. 50-ndate keskel müüdi üks Jaroslavli lasteraudteele, teine oli Pärnus manöövriveduriks ja hiljem anti Sindi vabrikule, mis omas ka raudteed. Muuseumis olev vedur on toodud Lätist 1990. a. aga kuulus algselt samale väeosale, mille üksused olid jaotatud Eesti, Läti ja Leedu vahel. Pärast sõda töötas see vedur mõnda aega avalikul raudteel ja hiljem Ligatne paberivabrikus.

Endises turbatööstuse elamus on üles seatud üle 500 erineva ajaloolise foto, eseme ja dokumendi Eesti kitsarööpmelistest raudteedest. Teiste seas väärivad erilist tähelepanu raudteejalgratas, käsi-tuletõrjeprits, sau-aparaadid, tööriistad, mundrid ning vanad fotod ja dokumendid. Püsinäitusele toovad vaheldust päevakohastel teemadel korraldatavad fotonäitused. Mälestuste pikendamiseks saab muuseumi suveniiripoest osta raudteeteemalisi meeneid.

Suvel auruveduriga sõitma!

Suvehooajal on muuseumraudtee avatud kõigile külastajatele iga päev. Esmaspäevast laupäevani saab raudtee ajalooga tutvuda ajavahemikus 11.00–18.00 ning pühapäeviti kell 11.00–17.00.

Kes soovib klassikalisest muuseumikülastusest enamat, sel tasub kohale minna nädalavahetusel. Laupäeviti-pühapäeviti sõidab muuseumi ja Lavassaare vahel oleval kahekilomeetrisel lõigul muuseumirong. Rong väljub muuseumi eest, Müramaa peatusest vastavalt sõidugraafikule ja sõit ise kestab 25 minutit.

Suvise sõidugraafiku ja piletiinfo leiad SIIT.

Muuseumraudtee korraldab aastaringselt vahvaid koguperesündmusi. Tänavu on need pühendatud ajaloolise depoo 100. sünnipäevale. Juba sel nädalavahetusel toimuvad muuseumis Aurupäevad, mille raames pannakse veerema vana auruveduri rattad ning külastajatel on võimalik ajalooradadele sõitma minna. Aurupäevadel saab lisaks muuseumieksponaatidega tutvumisele osta mälestusmeeneid ning päeva muljeid saab vahetada mõnusas kohvikus.

2024. aasta sündmused Eesti Muuseumraudteel

15.–16. juuni – Aurupäevad

13.–14. juuli – Aurupäevad

10.–11. august – Aurupäevad, raudteelaste päev

31.–1. august/september – Koolijütsi aururong

14.–15. september – Aurupäevad ja laadarong

26.–27. oktoober – Muuseumi ja raudteede sünnipäeva aurupäevad

14. detsember – Jõulurong

NB! Seoses tuleohuga võib kava muutuda. Jälgi sündmusi SIIT.

Tule ja veeda seiklusrikas suvi Muuseumraudteel, Eesti ainsa auruveduri kodus!